Koguduse kujunemisest (21)

Hea vaataja, täna mõtiskleme taas algkoguduse kujunemise üle.
On selge, et apostel #Paulusel oli selles protsessis eriline roll. Teda on õigustatult peetud "teoloogiks apostlite seas". Ta on palvetaja, liturg ja hingehoidja.
Esimesest kirjast korintlastele (1:14-16) leiame me vihje, et ta on usklikke #ristinud. Need on meeldejäävad sündmused. Ta nimetab neid nimepidi.
Oleks muidugi väga raske ettekujutada, et apostel ja koguduste rajaja vastavalt vajadusele ristis, kuid ei viinud läbi #leivamurdmist. Ja nii ei ole Talle tundmatu ka Issanda poolt seatud leivamurdmise läbiviimine.
Kõik laabuks nagu suurepäraselt, kuid ühel päeval tekib Korintose koguduse koguduses konflikt Pauluse enda isiku suhtes.
See puudutas teda väga isiklikult. Tõusis hääli, mis seadsid kahtluse alla tema teoloogia õigsuse ja tema apostelliku usaldusväärsuse.
See tüli nõuab oma lõivu. Tänu sellele on ta sunnitud andma oma elust ja kutsumusest tähelepanuväärse ülevaate. Ta ütleb:
2Kr 6:4-11 "Me näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes,5 hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, 6 puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses,
7 tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes,
8 aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad;
9 kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad - ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud;10 kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.
11 Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud."
Ta ütleb, et ta on kõik kordaminekud kui ebaõnnestumised ületanud Jumalat silmas pidades. Isegi kõige suuremate katsumustega silmitsi seistes ei lase ta end halvustada ega heidutada. Ta on alati hoidnud oma pilgu oma kutsumuse allikal. Ja see võimaldas tal ka konflikte taluda. Just see sügavama ja suurema tõe silmas pidamine võimaldas tal taluda kogudusliku elu reaalsusi.
Paulus teab milleks ta on kutsutud. Ta tunneb oma missiooni juuri ja väärtust. Tal on sisemine kindlus, et ta on "Jumala sulane".
Ta on veendunud, et see on oma olemuselt preesterlik teenistus. Ta ütleb, et ma tegutsen "selle armu läbi, mis Jumal mulle on andnud, et ma oleksin Jeesuse Kristuse teener paganate seas ja toimetaksin Jumala evangeeliumi püha teenistust, et paganadki saaksid meelepäraseks ja Pühas Vaimus pühitsetud ohvriannetuseks." Rm 15:15-16
Paulus kirjeldab siin end ohverdava preestrina. Preestrid ja ohvrid olid toona tavalised. Neid võis leida nii paganlikest templitest kui Jeruusalemma templist. Erinevalt nendest preestritest ei soovi apostel siiski ohvreid ega põletusohvreid tuua. Tema eesmärk on viia Jumal ja inimesed üksteisega kokku. Seda mitte omaenda jõust, vaid tänu sellele, et Jumal on andnud talle selleks sõnumi ja võimalused.
Pauluse jaoks on just see evangeeliumi tuum. Kuid seda head sõnumit tuleb ka kuulutada ja inimestele edasi anda. Ta näeb seda vahendaja rolli oma preestriteenistuse keskmena. See on põhjus, miks ta inimesi kinnitab ja lohutab, nende eest palub ja neid õnnistab. Ta soovib neile rahu Jumalaga. Ja Jumala armastuse kogemust, mis on suurem usust ja lootusest (1Kr 13:13)
Jeesuse Kristuse ristisurm näitab talle kui kaugele Jumal oma armastuses võib minna. Ja temagi on preestrina valmis Jeesust järgima. Just sellisena elab ta "teiste nimel" ja teistele ja seda isegi kriitika all.
Järgmisel korral räägime uue ajastu vaimust.
#preesterlus
#kutsumus
#konflikt
@JoosepTammo