Tänud tagasiside eest! Nõus, kauplemine põlatakse juba ette ära enne kui asjad endale selgeks tehakse, kuna selles valdkonnas on palju pettust ja manipuleerimist, siis kategoriseeritakse tihti: investeerimine hea, kauplemine halb.
Minu jaoks osta ja hoia investeerimise 'modus operandi' kohta on parima raamatu “One Up on Wall Street” kirjutanud legendaarne Peter Lynch. Ta kirjutab selles ka väga hästi, millal osta ja millal müüa. Raamat on ilmunud ka eesti keeles. Soovitan seda kindlasti lugeda nii Matil kui ka teistel, kes soovivad üksikaktsiatega tegeleda. See on nii hea ja adekvaatne raamat, et ma julgeks isegi öelda nii, et see on ainus raamat, mida inimene vajab lugeda, et üksikaktsiatega edukalt tegeleda osta ja hoia printsiibil.
Aitäh! Väga põhimõtteline ja kokkuvõtlik arutelu oli. Aitas suurt pilti paremini näha. Pean tunnistama, et kuulasin 3x järjest läbi. Üks tähelepanek. Mulle tundub, et investeerimise (aga võibolla ka kauplemise?) vaatenurgast instrumendi valimise järel üks esimesi tegevusi võiks olla selle nö liigiline määratlemine (meenutab tegelikult kangesti bioloogiat). Väärtpaberi nö. taksonoomia on see, mille järgi saab otsustada, kas seda peaks ostma tugevusse või nõrkusesse ja kas/millal peaks sellest kasumit/kahjumit võtma. Selles mõttes võibolla tuleneb (edukate) investorite "mina teen nii" nende spetsialiseerumisest teatud väärtpaberitele ja teadmata, mis "lemmikuid" nad "farmivad", võivad kogemused ka mitte ülekantavad olla. On väärtpaberid, mis on passiivselt hallatavad ja on sellised, mis ei ole. Võibolla võiks passiivne väikeinvestor ka sellest äratundmisest lähtuma. Mõte suhtarvudelt ajastamise lõigu kohta. Väärtusaktsiate ostmine nende enda ajaloolise EV/EBITDA või P/E madalkohast on mõningate stabiilselt väärtust kasvatavate aktsiate puhul igati õigustatud, aga ma ka ei kujuta ette, kuidas selle järgi midagi müüa saab :-D Need aktsiad, mida suhtarvude pealt osta saab, need tõepoolest pole müügiks muidu, kui raha vaja pole. Need on mõnel juhul isegi turvalisemad, kui ETF'idesse investeerimine, rääkimata praeguses turu seisus indeksisse panekust. Kas müügisignaalina päevane langus alla 200 päeva keskmise võiks olla siiski sobivam pigem teatud üksikaktsiate jaoks, mis on vaadeldavad kasvuaktsiatena? Sest ka saates soovitatud meetodiga aastapikkuste lõikudega ajalukku vaadates ja avades pilte nii, et saaks läbi mängida oma otsustusprotsessi (kui välja arvata süsteemsed krahhid), siis nt S&P500 indeksit selle järgi müüa tähendaks enamusel juhtudel ca 20% langust tipust ja põhjast müümist. Põhjuseks, et langevad ilmselt rohkem tugevalt üleostetud aktsiad, mis sel hetkel moodustavad suurema osa indeksist. Kui nende väärtus väheneb, siis ülejäänudaktsiate osakaalu suurenemine indeksis stabiliseerib kukkumist. Turufiltrina meeldib mulle tehnilise hoiatussignaalina S&P500 RSI madalam tipp nädalasel graafikul üleostetud alas. Kui ma muidu stop-losse eriti ei kasuta, siis selle signaali peale muutub minu jaoks riski-tulu suhe ja mõistlik on kaaluda trailing-stopid peale panna. Sellele võib järgneda muidugi mõistlik ostukoht kui turg on stabiliseerunud. Laiapõhjalised turulangused viimasel paaril kümnendil on olnud head ostukohad paariaastases perspektiivis. Ma pole näinud, et keegi kuskil avalikus arutelus riski arvutamise ja arvutamise rahvale nii puust ja punaseks teinud oleks. Hästi! Markus. Kas tõusus kasumi võtmise arvutamiseks võiks lähtuda sellest, et kuigi me reaalselt sisse-välja ei käi, siis teoreetiliselt võiks väljumist arvutada nt. nädalapõhiselt lähtudes samadest parameetritest kui esmakordsel sisenemisel ja vastavalt sellele korrigeerida riski ja positsiooni suurust? Või läheb selline dünaamiline positsioonihaldus liiga mikromanageerimiseks või on mõni muu põhjus seda mitte teha, kui tehniline võimekus on olemas? "Pekki, mida ma oma aktsiatega teen?!" :-D Sellest saaks hea meemi.
Tänud tagasiside eest! Selles väärtpaberi liigitamise vaates ma tegelikult määratlen oma strateegiad, et momentumi strateegia ostab tugevust ja müüb nõrkusesse, mean-reversion ostab nõrkust ja müüb põrkesse ehk tugevusse jne ja sellest lähtuvalt toimub ka aktsiavalik, siis ma ei pea igakord igat üksikut aktsiat enam ise liigitama, aga vb investeerimise vaatest võib nii aktsia puhul mõelda küll. 200 päeva keskmise kasutamist ma saates kommenteerisin ka, et minu jaoks pigem kasvuaktsiate puhul. Ajapikku on minu jaoks muutunud ajaloolisest hinnaliikumisest olulisemaks strateegia loogika ja riskihaldus, sest arvestan olukorraga, kus tulevik võib täiesti teistsugune olla. Dünaamilist pos suuruse korrigeerimist tõusul olen kaalunud. See näeks minu jaoks välja volatiilsuse järgi pos suuruse haldamist, kui vol tõuseb, siis kärbid väiksemaks ja kui vol langeb, siis lisad juurde, sest tavaliselt vol langeb tõusul ning tõuseb pööretel ja langusel ehk siis tahad kärpida väiksemaks. Põhjaliku analüüsi tulemusel olen otsustanud pigem teha rohkem väikseid positsioone ja mitte üle manageerida, sest see toob süsteemi rohkem tööd, rohkem teenustasusid, võitjate kärpimist tõusul ja kokkuvõttes ma pole näinud, et see numbrites ennast tõestaks. Vb vähendab natuke drawdown'e, aga siis pigem vähendab ka absoluuttootlust, vähemalt ei tõsta seda minu kogemusel. Läheb natuke vastuollu "let your profits run" põhimõttega. Haha, meemid on ohtlikud, võib üleöö kuulsaks saada nagu viimane "hawk tuah" ;D
Huvi pärast küsiks. Kas Märteni stiilis investor likviidsuse(mitte piisava vabaraha) puudumise tõttu, teeb rahaks 0 ligidal või kergelt positiivse positsiooni või negatiivse positsiooni, mis ei ole veel enda määratud Stop lossi läinud?
Ma ise pigem vaatan järgmise 2-3a tootluspotentsiaali järgi. Ei ole vahet, kas on tugevalt plussis või täiega miinuses, kui mingil põhjusel tuleviku tootluspotentsiaal väike või veendumus madal, siis see on müügikandidaat.
Ma olen vältinud ettevõtteid, kes mulle kohe absoluutselt ei meeldi ja sellega ka omajagu kasumit turule jätnud. Üheks selliseks ettevõtteks on Nvidia...
Ei tasu liialt enesekriitiline olla kui mõnest suurest võitjast kõrvale jääd, seda tuleb ikka ette, et kõiki häid aktsiaid kätte ei saa. Kui oli selline otsus ja põhjus, miks Nvidiat mitte omada, siis nii on.
Need ettevõtted, kes allhanke korras või ka otse oma tehastes jms, kasutavad töötajaid sh ka lapstööjõudu väga halbades tingimustes, on kindlasti ebamoraalsed ja ei vääri toetamist.
Tõesti väga huvitav kuulamine ja arutelu. Minu arust on üldse kauplemine saanud teenimatult vähe tähelepanu võrreldes investeerimisega.
Tänud tagasiside eest! Nõus, kauplemine põlatakse juba ette ära enne kui asjad endale selgeks tehakse, kuna selles valdkonnas on palju pettust ja manipuleerimist, siis kategoriseeritakse tihti: investeerimine hea, kauplemine halb.
Minu jaoks osta ja hoia investeerimise 'modus operandi' kohta on parima raamatu “One Up on Wall Street” kirjutanud legendaarne Peter Lynch. Ta kirjutab selles ka väga hästi, millal osta ja millal müüa. Raamat on ilmunud ka eesti keeles. Soovitan seda kindlasti lugeda nii Matil kui ka teistel, kes soovivad üksikaktsiatega tegeleda. See on nii hea ja adekvaatne raamat, et ma julgeks isegi öelda nii, et see on ainus raamat, mida inimene vajab lugeda, et üksikaktsiatega edukalt tegeleda osta ja hoia printsiibil.
Aitäh! Väga põhimõtteline ja kokkuvõtlik arutelu oli. Aitas suurt pilti paremini näha. Pean tunnistama, et kuulasin 3x järjest läbi.
Üks tähelepanek. Mulle tundub, et investeerimise (aga võibolla ka kauplemise?) vaatenurgast instrumendi valimise järel üks esimesi tegevusi võiks olla selle nö liigiline määratlemine (meenutab tegelikult kangesti bioloogiat). Väärtpaberi nö. taksonoomia on see, mille järgi saab otsustada, kas seda peaks ostma tugevusse või nõrkusesse ja kas/millal peaks sellest kasumit/kahjumit võtma. Selles mõttes võibolla tuleneb (edukate) investorite "mina teen nii" nende spetsialiseerumisest teatud väärtpaberitele ja teadmata, mis "lemmikuid" nad "farmivad", võivad kogemused ka mitte ülekantavad olla. On väärtpaberid, mis on passiivselt hallatavad ja on sellised, mis ei ole. Võibolla võiks passiivne väikeinvestor ka sellest äratundmisest lähtuma.
Mõte suhtarvudelt ajastamise lõigu kohta. Väärtusaktsiate ostmine nende enda ajaloolise EV/EBITDA või P/E madalkohast on mõningate stabiilselt väärtust kasvatavate aktsiate puhul igati õigustatud, aga ma ka ei kujuta ette, kuidas selle järgi midagi müüa saab :-D Need aktsiad, mida suhtarvude pealt osta saab, need tõepoolest pole müügiks muidu, kui raha vaja pole. Need on mõnel juhul isegi turvalisemad, kui ETF'idesse investeerimine, rääkimata praeguses turu seisus indeksisse panekust.
Kas müügisignaalina päevane langus alla 200 päeva keskmise võiks olla siiski sobivam pigem teatud üksikaktsiate jaoks, mis on vaadeldavad kasvuaktsiatena? Sest ka saates soovitatud meetodiga aastapikkuste lõikudega ajalukku vaadates ja avades pilte nii, et saaks läbi mängida oma otsustusprotsessi (kui välja arvata süsteemsed krahhid), siis nt S&P500 indeksit selle järgi müüa tähendaks enamusel juhtudel ca 20% langust tipust ja põhjast müümist. Põhjuseks, et langevad ilmselt rohkem tugevalt üleostetud aktsiad, mis sel hetkel moodustavad suurema osa indeksist. Kui nende väärtus väheneb, siis ülejäänudaktsiate osakaalu suurenemine indeksis stabiliseerib kukkumist.
Turufiltrina meeldib mulle tehnilise hoiatussignaalina S&P500 RSI madalam tipp nädalasel graafikul üleostetud alas. Kui ma muidu stop-losse eriti ei kasuta, siis selle signaali peale muutub minu jaoks riski-tulu suhe ja mõistlik on kaaluda trailing-stopid peale panna. Sellele võib järgneda muidugi mõistlik ostukoht kui turg on stabiliseerunud. Laiapõhjalised turulangused viimasel paaril kümnendil on olnud head ostukohad paariaastases perspektiivis.
Ma pole näinud, et keegi kuskil avalikus arutelus riski arvutamise ja arvutamise rahvale nii puust ja punaseks teinud oleks. Hästi!
Markus. Kas tõusus kasumi võtmise arvutamiseks võiks lähtuda sellest, et kuigi me reaalselt sisse-välja ei käi, siis teoreetiliselt võiks väljumist arvutada nt. nädalapõhiselt lähtudes samadest parameetritest kui esmakordsel sisenemisel ja vastavalt sellele korrigeerida riski ja positsiooni suurust? Või läheb selline dünaamiline positsioonihaldus liiga mikromanageerimiseks või on mõni muu põhjus seda mitte teha, kui tehniline võimekus on olemas?
"Pekki, mida ma oma aktsiatega teen?!" :-D Sellest saaks hea meemi.
Tänud tagasiside eest! Selles väärtpaberi liigitamise vaates ma tegelikult määratlen oma strateegiad, et momentumi strateegia ostab tugevust ja müüb nõrkusesse, mean-reversion ostab nõrkust ja müüb põrkesse ehk tugevusse jne ja sellest lähtuvalt toimub ka aktsiavalik, siis ma ei pea igakord igat üksikut aktsiat enam ise liigitama, aga vb investeerimise vaatest võib nii aktsia puhul mõelda küll.
200 päeva keskmise kasutamist ma saates kommenteerisin ka, et minu jaoks pigem kasvuaktsiate puhul. Ajapikku on minu jaoks muutunud ajaloolisest hinnaliikumisest olulisemaks strateegia loogika ja riskihaldus, sest arvestan olukorraga, kus tulevik võib täiesti teistsugune olla.
Dünaamilist pos suuruse korrigeerimist tõusul olen kaalunud. See näeks minu jaoks välja volatiilsuse järgi pos suuruse haldamist, kui vol tõuseb, siis kärbid väiksemaks ja kui vol langeb, siis lisad juurde, sest tavaliselt vol langeb tõusul ning tõuseb pööretel ja langusel ehk siis tahad kärpida väiksemaks. Põhjaliku analüüsi tulemusel olen otsustanud pigem teha rohkem väikseid positsioone ja mitte üle manageerida, sest see toob süsteemi rohkem tööd, rohkem teenustasusid, võitjate kärpimist tõusul ja kokkuvõttes ma pole näinud, et see numbrites ennast tõestaks. Vb vähendab natuke drawdown'e, aga siis pigem vähendab ka absoluuttootlust, vähemalt ei tõsta seda minu kogemusel. Läheb natuke vastuollu "let your profits run" põhimõttega.
Haha, meemid on ohtlikud, võib üleöö kuulsaks saada nagu viimane "hawk tuah" ;D
Huvi pärast küsiks. Kas Märteni stiilis investor likviidsuse(mitte piisava vabaraha) puudumise tõttu, teeb rahaks 0 ligidal või kergelt positiivse positsiooni või negatiivse positsiooni, mis ei ole veel enda määratud Stop lossi läinud?
Ma ise pigem vaatan järgmise 2-3a tootluspotentsiaali järgi. Ei ole vahet, kas on tugevalt plussis või täiega miinuses, kui mingil põhjusel tuleviku tootluspotentsiaal väike või veendumus madal, siis see on müügikandidaat.
Ma soovitaks sellisel juhul ainult indeksitesse panna.
Ma olen vältinud ettevõtteid, kes mulle kohe absoluutselt ei meeldi ja sellega ka omajagu kasumit turule jätnud. Üheks selliseks ettevõtteks on Nvidia...
Ei tasu liialt enesekriitiline olla kui mõnest suurest võitjast kõrvale jääd, seda tuleb ikka ette, et kõiki häid aktsiaid kätte ei saa. Kui oli selline otsus ja põhjus, miks Nvidiat mitte omada, siis nii on.
Kas on mõni teine tööstusharu nagu tubakatööstus, mis tapab pooled oma kõige suurtemast ja lojaalsematest klientidest ?
Näiteks sõjatööstus on ju üles ehitatud inimelude lõpetamisele. Kas Tallinna Kaubamaja on patuaktsia, sest Selver müüb alkoholi- ja tubakatooteid?!
@@tradermarkus minul vahet pole, kui juba börsil kaubeldav, siis ok.
Need ettevõtted, kes allhanke korras või ka otse oma tehastes jms, kasutavad töötajaid sh ka lapstööjõudu väga halbades tingimustes, on kindlasti ebamoraalsed ja ei vääri toetamist.