Видео

Investor saab ka languse pealt teenida.

Ma tean jah, et sageli tahaks teha nii nagu "targemad" ütlevad või räägivad, aga investeerimise ja kauplemisega on küll ikka nõnda, et tuleb leida see oma tee ja oma veendumus, kuidas asju teha ning siis lihtsalt sihipäraselt tegutseda.

See ütlus sobib tõesti siia väga hästi!

Jah. Aga saan aru ka Märteni mõttest, et nii pika aja peale nagu 10, 20 või 30 aastat kui ettevõte loob väärtust, majandus kasvab, inflatsioon lahjendab raha ostujõudu, siis turuosalised tahavad oma raha sinna investeerida ja seeläbi aktsiahind kasvab. Justkui mõlemal õigus, aga erineva nurga alt.

Inflatsiooniga kohandatud tootlusnumbreid tasub vaadata minimaalselt 5 aasta perspektiivis, või isegi 10 aasta perspektiivis. Siis tasanduvad need tsüklid paremini ära ja saad tõesema pildi.

Hea küsimus. BAC-le lisaks sai kaks panka veel ostusignaali, aga mitte need, mida mainisid. Signaal sõltub ainult konkreetse tickeri hinnaliikumisest ja kui samas sektoris on sarnaselt veel signaale, siis see on pigem juhus kui et sektori järgi valitud. Kui signaalid tulevad samal päeval, siis tehingule arvestatav dollari risk jagub kolme sama sektori tickeri vahel võrdselt kolmeks ja sektori risk kokku ei muutu.

No see on ikka väga korralik summa

Miamis saaks hakkama.

IB maakler maksab seisvalt kapitalilt intressi, mis on hetke USD intress - 0.75% aasta baasil, arvutatud igapäevaselt. Kui mul tekib kontol rohkem vaba raha ja ma tean, et seda ilmselt järgmise kuuaja jooksul vaja ei lähe, siis ma ostan 30p aegumisega USA riigivõlakirju (T-bill), mis aitab mul säästa selle 0.75% maakleri tasu intressilt. EUR puhul on see ilmselt erinev. Aga tegemist pole futuuri ega muu derivatiiviga, vaid ongi lühiajaline riigivõlakiri T-bill.

Mehhikosse lendasin üksi, Floridas saan sõpradega kokku ja Kolumbiasse plaan suurema seltskonnaga minna. Mulle meeldib keskkonna vaheldus, annab uusi ideid ja motivatsiooni, aga otseselt suurt vahet ei tunne, vb kuna Eestis ma pole ka viimased aastad pikalt ühes kohas olnud.

Väga hea tähelepanek! Kirjutan selle teema üles ja võtame järgmistest saadetes jutuks.

Olen inimestega suheldes saanud aru, et kauplemiseks peetakse tavaliselt manuaalset päevakauplemist. Tegelikult võin ju kaubelda hinda erinevates ajahorisontides ja hoida aktsiat positsioonikauplemises terve aasta. See on enamike jaoks juba investeerimine. Seepärast peaksin vb vahel just teiste jaoks kasutama terminit aktiivne investeerimine. Tänud tagasiside eest!

Tsau, Erko! Lahe, et kirjutasid - ega me ju ise ei tea, kes meid kuulavad :)

See osalise kasumi võtmine tugevusse on hea küsimus, sest mõtlesin ka sellele hiljuti. Aga sa sõnastad selle miinuspoole ise hästi: "..tekib hirm, et nüüd varsti tuleb tagasitõmme ja tahaks igaks juhuks kasumit võtta". Ma ei taha hirmu tõttu ega igaksjuhuks kasumit võtta, sest see oleks emotsioonide mitte aktsiahinna kauplemine ning numbrid näitavad, et absoluut tootluse jaoks on parem lasta kasumil edasi joosta. Aga et võimalikke tagasitõmbeid siiski pehmendada, tahaksin siduda need kasumi edasi jooksmised seotud instrumendi shortimisega (nagu vastava sektori ETF). Sellisel juhul ma käsitlen neid kahte tehingut / strateegiat täiesti eraldiseisvalt isegi kui nad portfellis omavahel negatiivse korrelatsiooniga kokku jooksevad. Mulle meeldib see mõtteviisilt ja tehnilise teostuse poolest lihtsalt rohkem. Ehk kahte negatiivse korrelatsiooniga lihtsat strateegiat tundub etem hallata kui ühte lisareeglitega keerulisemaks muuta.

Ei kasuta. Saan aru, et see on order book'i jälgimiseks, mida Jesse Livermore'i ajal nimetati "tape reading" ehk jälgiti turule sisestatud orderite suurust ja hinda. Esiteks nõuab see reaalajas turu jälgimist ühe instrumendi kaupa ning teiseks ma arvan, et täna teevad arvutid seal muudatusi kiiremini kui ma jõuan hiirel klikkida. Kui kellelegi annab see turueelist, siis ok, mulle mitte. Alko / spordi seisukohalt hea tähelepanek! 👍

Markus: Tänud tagasiside eest! Võimendus on suhteline. Kui ma avan $10k kapitali kasutades $100k väärtuses positsiooni, aga haldan seda nagu $100k, siis ma juba arvestan suurema liikumise ja riskiga. Ohtlik on see siis, kui sellise positsiooni avamisel arvata, et pos on $10k ja ei teadvustata endale võimenduse kordajat. Stopp on abiks riski haldamisel, aga positsiooni kogu väärtus võiks samuti suhtes portfelli mõistlik olla.

@@Borsijutud tänud vastuse eest. Sain targemaks!

Väga hea, aitäh, et selgitasid!

Markus: Tänud tagasiside eest ja jõudu-jaksu edaspidisel (investeerimis)teekonnal!

Tänud!

Tänud!

Mõistan su mõttekäiku. Samas, kuidas sa tagad selle, et sinu aktsiavaliku tootlus on inflatsiooni ületav? Kui sageli seda mõõdad? 2022. aastal oli Eesti inflatsioon 19,4%. Samas aktsiaturud üle maailma olid languses. Kuidas käitud nüüd? Mis otsuseid oma portfellis vastu võtad?

@@mk_dividendinvestor Hahhaaaa, näen, et üritad oma sõnakasutusega nagu "tagad" mind provotseerida, aga sellele libedale jääle ma küll ei lähe:) Küsin vastu, et kuidas sa tagad, et sa sel aastal haigeks ei jää? Aga mida siis div investor teeb sellises fin olukorras nagu praegu? Jätkab ostmist ja liitintressi töös hoidmist!

@@marek8734 Eks ma olen seda saadetes jaganud ka: eraisiku portfelli osaliselt rahavajaduse tõttu müün, ettevõtte alt jätkan säästude investeerimist. Ka selles saates mainisin, et olen tootluse võtja. Kui üldse midagi usun, siis mineviku statistikat ja püüan oma otsused selle alusel teha.

Aktsiaturu keskmine tootlus on lihtsalt pikaajaliselt inflatsiooni ületav, vastasel juhul polekski aktsiatesse investeerimisel mingit mõtet. Periooditi võib inflatsioon olla küll kõrgem, aga see saab alati olema tagantjärele tarkus, millega pole midagi peale hakata. Näen oma maailmas, et üldse kogu see benchmarkiga võrdlemine on rohkem fondide turundus ja reklaam, mis põhjustab inimeste lühinägelikes otsustes psühholoogilisi vigu ja seetõttu professionaalid ei püüagi sellele eriti tähelepanu pöörata, sest pikaajalised otsused ei saa sõltuda sellest, mida benchmark lühiajaliselt hetkel teeb.

@@tradermarkus Täiesti nõus sinuga! Aga nagu spordis, peaks ka fin turgudel mingisugune eesmärk ja fookus ikka olema, et pikemaajalises perspektiivis oma arengut hinnata ja vajadusel korrektuure teha.

Jaa, oli tõesti tore kohtuda! No eks kaine mõistus ikka võidutseb. Ma sain festivalil õige mitu küsimust ja märkust, et ma olen kuidagi emotsionaalne oma otsustes :) Või, et nõnda see vähemalt paistab. Eks siis teadke kõik, et püüan siin saates teadlikult veidi seda inimlikku ja emotsionaalset poolt rohkem välja tuua. Ikka selleks, et oleks põnevam vaadata/kuulata :)

Tänud jagamast! Kõige suurem kaotus börsil on muidugi alla andmine. Kuni vastu pead, siis õpid ja saad tulevikus turult võimalusi. Mis tegelikult meenutab ühte mõtet, mis mul tekkis saadet üles laadides Märteni jutu peale, et peale ühte aastat kahjumlikku kauplemist peaks järele mõtlema sellega jätkamises, siis kas investeerimises kehtib sama kui näiteks keegi alustas 2022a alguses ja aasta hiljem on investeerimisportfell miinuses, siis kas on põhjus lõpetamiseks, @martenkress8329 ? =)

Eks paljuski sõltub see liitintressi mõju ka sellest, mis siis lõpuks portfellis on, aga muidu oma kogemuse ja kunagiste mentorlusklientide pealt julgen öelda, et seal 4-5. aastal läheb paremaks ja siis hakkab turu liikumine või rahavoog juba suuremalt mõjutama kui enda sisse pandud raha. Nii, et pea vastu! Markusele vastuseks - ei ole kindlasti põhjus lõpetamiseks! Investeerimisel ju algusest peale horisont pikem ja statistiliselt teame, et iga kolmas või neljas aasta on langusaasta. Seega tõenäosus alustades langusaastale "komistada" on päris suur.

On tõesti ja eks neid on tegelikult ju veel. Kasvõi ZM, TWLO, SQ, ROKU jne ehk siis suur osa sellest niinimetatud ARK Innovation fondi kompleksist.

Tänud tagasiside eest! Mina opereerin keskmise 6-kohalise summaga. Kui keegi räägib brutoportfellist (laenuvarast), siis võib poolnaljaga lisada, et kui mul päevasiseselt on korraga 20 SPX optsioonilepingut lahti (kuigi risk erisuundades maandatud), siis nende nominaalväärtus kokku on natuke alla $9M. Seega kümme milli pole kaugel.. =)

Mina olen otsustanud edaspidi avalikult jagada vaid oma ettevõtte portfelli ülesehitamise progressi. Seda saab jälgida dividendinvestor blogi vahendusel.

Aitäh, mehed! Ootame uusi saateid ja ehk kohtume Investeerimisfestaril 💪👊

Ma ei kasuta fikseeritud protsenti stopi määramiseks, sest erinevatel aktsiatel on erinev volatiilsus. Näiteks 15. juuni sulgumisega päevagraafikuid võrreldes: WMT puhul oleks 5% stop viimaste päevade põhjadest märgatavalt allpool, NIO puhul oleks 5% stop viimase päeva müra sees ja seega suurem tõenäosus hinnamüraga pihta saada. Ehk % asemel lähebki stop vastavalt hinnavahemikele arvestades volatiilsust. Lisaks peaks stop olema seotud kasumisihiga, et risk / tulusus oleks atraktiivne, 5% stopi puhul võiks oodatav tulu olla 7,5 - 10%+.

Pakkumise prospekti lugedes leidsin ise sealt järgmised read: aktsiate müügi eesmärgina on välja öeldud soov suurendada DelfinGroup vabalt kaubeldavate aktsiate osa, likviidsust ja hajutada omanike enda varasid.

Markus: Ise kasutan mõlemat kohta ja kui LHV puhul on tegemist kohaliku krediidiasutusega, millele kehtib suurem järelvalve ja ehk paremad garantiid tavakliendi jaoks, siis IB on suur rahvusvaheline ettevõte, mis on tulnud 40a läbi kriiside ja hoiab kliendivara ka oma kohustustest eraldi. Samas LHV ju pakkus kunagi oma kauplemisteenuseid läbi IB edasimüügi, kuigi mõni aasta tagasi kui uurisin, siis LHV tavakontol (ka inv.konto) hoiti USA aktsiaid läbi Citi panga. Kindel pole, kes see partner täna on. Kohaliku panga puhul rohkem regionaalseid riske, maaklerite puhul vb rohkem mingeid äririske, mille realiseerides hilisem bürokraatia, et oma varad kätte saada. Tasude osas nagu ka jooksev konto haldustasu on IB ikkagi selgelt eelises. Ma ise ei pea sellist kolimist vajalikuks, pigem hajutada mõlemas, aga see on mu subjektiivne hinnang ja igaühe olukord on erinev.

Markus: Strateegia loomisel vaatan ajaloolise hinnadata peal, kas on mingisuguses turuolukorras statistiliselt soodsam aeg sellele, näiteks tõusev / langev, rahulik / volatiilne turg jne. Teadmatus tuleviku ees jääb ikka, aga strateegiale sobivamat keskkonda valides saab tõenäosust natuke enda kasuks pöörata. Selline backtest tähendab tihti lihtsalt loogika kinnitamist, et näiteks veenduda, kuidas volatiilsuse müümine optsioonides oleks tulusam volatiilsuse tõustes (VIX) või kuidas suunale panustades võiks olla tulusam optsioone osta trendival turul (libisevad keskmised) jne.

Markus: Kuna väärtpaberite tehingud ja investeeringud ei kuulu müügikäibe alla, siis neid ei pea igakuiselt deklaratsioonil kajastama. IB saadab mulle kord kuus detailse raporti kõikide kannetega, kus on tehingud, tasud, dividendid, maksud jne. Jäädvustan need oma raamatupidamises ja võtan kord aastas majandusaasta aruandes vajaliku kokku. Raamatupidamist võib samuti tehnoloogia abil automatiseerida, et keegi kurjaks ei saaks:) Kasutan ka eraisiku investeerimiskontot ja tavakontot ning vahel tundub seal isegi rohkem nuputamist olevat.

Märten: Võlusõna on siinkohal koondkanded :) Mina oma ettevõtete puhul lasen IB kajastada 1x aastas 31.12 seisuga tehes koondkanded. Nagu ehk tead, siis mul nüüd ka raamatupidamisteenust pakkuv ettevõte maginvest.ee/ Seal püüame klientidele teha ikka nii, kuidas nad ise soovivad. Kui soov igakuiselt IB või muude platvormide osas kõik vajalik läbi kanda ja investeeringud turuhinnas kajastada, siis saame seda teha. Minimaalselt vaja seda teha 1x aastas majandusaasta lõpus. MagInvestis oleme pigem seda meelt, et võimalusel kasutada koondkandeid. Eks neid saab ka teha mitut moodi. Sõltub veidi sellest, millised raportid parasjagu kättesaadavad ja millist detailsuse astet klient ise soovib. Kui sinu jaoks detailne raamatupidamises kajastamine oluline ei ole, siis enamasti saab sobilike raportite olemasolul kogu portaali või maakleri juures toimetamise 1x aastas koondkannetega kokku võtta ja ära teha.

Markus: Mul sellist valmis strateegiat pole kohe võtta, aga kui mõelda sellele Fordi näitele videos, siis aktsiate müügi vältimiseks peaks call optsioonide müügi ära jätma ja keskenduma ainult put optsioonide müügile, mille risk on kohustus aktsiaid osta. Muidugi tekib seal kapitalinõude ja cash dragi teema, et kas hoida optsioonide müügiks vajalikku kapitali rahana või panna see kohe dividendiaktsiatesse. Kapitalinõue sõltub konkreetsest instrumendist ja konto tüübist, Portfolio margin tüüpi eelistavad optsioonikauplejad tavalisele Reg-T margin kontole, sest kapitalinõue on üldjuhul madalam ja saab selleks portfelli kasutada. Näiteks naked puti kapitalinõue SPX indeksil on tavapäraselt 20% nominaalväärtusest. Kapitalinõuet saab vähendada positsiooni spreadina avades, et müüdud short putile osta madalamale long put, preemiat saab vähem (short put credit - long put debit) ja risk on defineeritud kahe optsiooni vahega, aga siis see juba kauplemise positsioon, mitte langusel aktsiatesse sisenemine.

@@Borsijutud Ma mõtlesin tänast saadet kuulates, et Märteni kui div investori huvi on koguda võimalikult soodsa hinnaga div aktsiaid, et oma div tootlust suurendada ja millalgi tulevikus ka kapitali kasvu saada nagu ta täna Munich Re näiteks tõi. Aga milleks osta aktsiaid otse turult turuhinnaga kui on võimalik neid palju soodsamalt saada optsioonide kaudu. Muidugi päriselus ei ole see nii lihtne, aga put optsioonide müük peaks sel juhul küll olema üks toimiv tööriist selleks. Huvitav, mida Märten ise sellest arvab ja kas ta on üldse div aktsiate soetamiseks optsioone kunagi kasutanud?

@@marek8734 Nagu ka saates mainisin, siis ise ei ole seda strateegiat rakendanud. Minu dividendiportfell täna ikka veel suurest eraisikuna IBs. See tähendab, et mõistlik oleks optsioonistrateegiat rakendada seal. Samas praktilise poole pealt tuleb seal kohe mängu kohene deklareerimise ja tulumaksukohustuse teke, mis ei ole ei ajakulu ega maksukulu mõttes meeldiv väljavaade. Lisaks tunnen, et optsioonistrateegia avab teatud lisariske, see sama vajadus selle katteks ühel või teisel moel kapitali hoida ja kui hoian seda kapitali dividendiaktsiates, siis on need aktsiad likvideerimisriski objektid juhul kui mingil põhjusel peaksid asjad halvasti minema. Olen otsustanud, et eraisiku dividendiportfell on suuresti minu meelerahu portfell ja ülemääraseid riske seal võtta ei soovi. Pealegi täna tunnen, et see nõuab liialt palju aktiivset sekkumist ja tegelemist, milleks muude ettevõtmiste taustal aega ja ka tahtmist eriti ei ole. Seega nüansse on palju ja need on igaühel kindlasti erinevad, samuti siis ka järeldused optsioonistrateegia kasutamise mõistlikuse osas ;)

Pakun, et sind huvitab see rahateemaliste küsimuste kaardipakk :) Tegu Mikroinvestori poolt loodud "Räägiks rahast" vestluskaartidega.

Pangaliidu lehel on kirjas, et hoiused ja investeeringud tagatud 100k eurot: www.pangaliit.ee/lisainfo/hoiuste-tagamine Aga pole kindel, mida nad investeeringuks peavad. Märkasin, et mingi hoiu-laenuühistu sihtasutus tagab teatud ühistu liikmetele 20k eurot. Näiteks IB välismaakleri puhul on Ungari harus 100k eur tagatis, aga Iirimaa ja Luksemburgi omas 20k eurot.

Jah, tõsi. Väärtpaberite investeeringud on fondiga tagatud kuni 20k eur väärtuses: www.tf.ee/investorikaitse/

Ehk siis, kes ei taha teha välismaakleri juurde kontot võib kindluse mõttes 20K Swedi, 20K LHV, 20K SEB. 😂

Pean tunnistama, et pole ise Maksuameti tõlgenduse detailidega kursis ja väga ei tunne mõju ka, sest isegi kui olen minevikus lühikeseks müügiga tegelenud, siis ikka ettevõtte alt mitte eraisikuna.

Sain aru, et küsimus puudutas shortimise kahjumite mitte arvestamist eraisiku tavasüsteemis, seega isiku maksustatav kasum osutus suuremaks. Ise teen lühikeseks müüki ettevõtte alt ja seal seda küsimust ei teki.

Ma ei kujuta ette, liiga palju ise ei tea. Investeerimine on populaarsem, aga muu põhisissetuleku kõrvalt. Minu jaoks on börsikauplemine ettevõtlus ja hetkel paremat äriideed pole.

Tänud oma huvitavat mõttekäiku jagamast! Ma näen seda pigem nii, et kui me koos looks riskifondi, kus on kaks strateegiat - Märteni fundamentaalne ja minu tehniline, mis pole üksteisega korreleeritud ja toetavad üksteist erinevas turukeskkonnas andes kokku parema riskiga korrigeeritud tootluse kui kumbki strateegia eraldiseisvalt. Esimese hooga arvan, et need kaks maailmavaadet kokku segada ühte strateegiasse ei anna paremat tulemust kui siis eraldi hallata nagu kirjeldasin.

@@tradermarkus See oleks, jah, klassikaline fondijuhi lähenemine riskihaldusele, täiesti mugavustsoonis :-D. Aga puht akadeemiliselt, turu ennustamist (mida te kumbki põhimõtteliselt ei tee) võiks vaadelda kui tõenäosuste jada (või ruumi). Olles välja valinud signalide kombinatsioonid, mis teatud (kuid suuremas osas teadmata) tingimustel võimaldavad ennustada finantsvahendi turuväärtuse tavapärasest järsema muutumise aega ja suurendavad tõenäosust, et muutus on soovitud suunas. Praeguste tehniliste signaalidega on õige suuna ennustamise tõenäosus siis kuskil 40-50% vahel. Kas õige suuna ennustamise tõenäosuse suurendamine on ilmtingimata seotud võitude suuruse langusega või oleks võimalik turgude seisu arvestades võidu suurust säilitada lisades strateegiale teatud fundamentaalse faktori? Jah, seal kipub olema sees inimkomponent, sest fundamentaalide hindamine on subjektiivne. Jah, seda võib olla keeruline backtestida, sest kuidas näiteks simuleerida subjektiivne olemist minevikus? :-) Ma lihtsalt mõtlen, et need karuturu rallid on väga isuäratavad ja elu pole nii pikk, et 5-7 aastat oodata mõne ebaõnnestunud positsiooni või tõusva trendi taastumist. Kui tõusval turul on 10 aastat olnud keskmine tootlus 10-12% siis võib mõelda, mis üks selline langusperiood keskmise tootlusega teeb isegi kui raha pidevalt peale panna. Ma olen suve algusest saati tegelikult seda strateegiat osaga portfellist katsetanud ja mitte just edutult. St olen valinud aktsiad, mida tahaksin omada kauem, aga langeva turu tingimustes eeldan tõenäoliseks, et peale tõusu/rallit saab väikese rahas viibimise järel neid jälle madalamalt juurde ostma hakata. Siin mängivad olulist rolli mõned Märtenilt korjatud teesid, mille alusel oleks langeval turul ja vahetult selle järel nagu "edge" aktsiatel, mis normaalselt tõusevad aeglasemalt, ehk siis hoiavad ennast paremini "keskmise" lähedal. Hetkel on see pisut intuitiivne, st ma ostan ja müün mingi distsipliini järgi, aga see pole kohandatud eraldi aktsiate volatiilsusele. Samas juuni põhjast võttes, mis mind selleks muutuseks motiveeris, kahe karuturu ralliga on portfelli tootlus 12% ringis. Kusjuures ma olen seal suurema osa ajast poole kuni kolmandikuga rahas olnud. Mul endal pole aega palgatöö kõrvalt, et seda mudelit ära kvantiseerida. Aga kui sellest kellelgi kasu on...miks mitte.

@@laurilipping508 Praegune õigsuse tõenäosus 40-50% on ok, sest ma ei püüa seda kontrollida. Nii kui hakkan püüdma seda 60-70% juures hoida ehk ajan taga õigsust, hakkab kärisema robustsus (tõuseb õnne ja juhuse osakaal) ning peab hakkama võitjaid varem ära lõikama, et võidumäära tõsta, kärpides sellega pikaajalist tootlust madalamaks. Tõsta võidumäära nii, et võitjate suurus ei lange, peab ilmselt tekitama süsteemi subjektiivsust, mida on raske kvantifitseerida ning mis minu jaoks ei ole usaldusväärne edaspidiste otsuste tegemisel. Minu otsus (tulemus) ei tohi sõltuda sellest, mida ma kuskilt kuulsin või lugesin, kas mul on hea või halb tuju, kas ma hiljuti võitsin või kaotasin jne. Täiesti nõus, et istuda ja oodata aastaid langevas positsioonis pole mõistlik ja sellepärast ma ise seda ei tee. Teoorias on oskus teha aktsia valikuks fundamentaalanalüüs ning siis positsiooni tehniliselt hallata kõige parem, aga minu jaoks tekib küsimus valimi suuruses ja kui palju on lühiajalist juhuslikkust vs pikaajalist (tsüklite ülest) edge-i. Kui sinu jaoks miski töötab, siis on muidugi hea ja tee seda edasi. Peale tõusvat kümnendit kui kõik on harjunud hea passiivse indeksis istumise tootlusega, siis ma panustaks igaljuhul järgnevate aastate valguses aktiivsele haldamisele, olgu selleks siis kvant või subjektiivne strateegia.

Idee on hea, aga teostus on ilmvõimatu. Miks? Ajahorisont on erinev. Fundamentaal töötab üle aastates mõõdetud perioodi. Swing päevad-nädalad, trend enamasti kuud-kvartalid. Sealt ei tule midagi :) Ma julgen oma senise kogemuse pealt isegi öelda, et minu fundamentaali sisend oleks Markuse strateegiaid halvav või minimaalselt tootlust langetav. Põhjus selles, et asjad, mis tihtipeale fundamentaali või ka makro järgi ei kõlba kusagile, on ühed parimad instrumendid, mida teatud situatsioonides kaubelda (volatiilsus + hinnaliikumise ulatus).

@@mk_dividendinvestor Ma nüüd jauran edasi ainult sellepärast, et kripeldama ei jääks, et ei suutnud oma mõtet selgitada. Küsimus pole mitte Markuse või Sinu strateegiate kokku panemises vaid teie oskuste sünergias. Valitud ettevõtted ei pea olema igavad vaid neil peaks olema mingi fundamentaalne eelis ja turu kõrgendatud ootus (EV, taastuvenergia, tehnoloogia, paranev finantsväljavaade jms). See võiks olla eelduseks, et kui on karuturu ralli, siis nende ettevõtete suhtes ollakse optimistlikumad ja riski-tulu suhe parem. Kumbki teeksite suures osas endiselt seda, millele olete spetsialiseerunud, aga tekiks mingi ühisosa, ühishuvi, kokkupuute punkt ja arutelu kvaliteet. Volatiilsel turul saavad nö volatiilsuse up-grade'i kõik aktsiad ning trade'i valik läheb laiemaks. Aga OK, las jääda. Aitäh diskussiooni eest. Teema lõpp :-)

Kui ma mõtlen sellele, kas narratiiv tõmbas ralli käima või ralli tõmbas narratiivi käima.. ise usun viimast, kuna turul on iga osaline oma plaani, mõtete ja emotsioonidega, isegi kui meedia jätab vahel mulje, et kõik investorid, kauplejad, institutsioonid, fondid mõtlevad ühtemoodi. Head vana-aasta lõppu!