Algkogudus (61): Kolm sammast

Поделиться
HTML-код
  • Опубликовано: 26 янв 2025
  • Hea vaataja, täna räägime algkoguduse kolmest sambast, millel see seisis.
    Nagu oleme märganud ilmnesid 1. sajandi lõpu poole algkoguduses institutsionaliseerumise protsessid.
    Kogudus toetub üha rohkem kolmele sambale: varakristlikule usutunnistusele, Vana. Ja Uue Testamendi pühadele kirjadele ning koguduse juhtimiseks vajaminevatele ametitele.
    Algusest peale leiame varakristlikus kirjanduses selgeid usutunnistuslikke tekste. Sageli on tegemist vaid lühikeste valemi taoliste lausetega. Aja jooksul avardub usutunnistuste vaade Jeesuse Kristuse ristisurmale ja ülestõusmisele. Keskseks teemaks on Jeesuse lihaksaamise saladus, suhe Taevase Isaga ja tagasitulek Kohtumõistjana.
    See usutunnistuse teksti laienemine ei kirjelda ainult kristliku mõtte selginemist, vaid peegeldab ka sisemisi ja väliseid vastasseise kristliku õpetuse autentsuse kaitsel. Noor kogudus puutub kokku paljude antiiksete mõttetraditsioonidega ja seda eriti Rooma impeeriumi linnades. Koos sellega sünnib ka vajadus üha selgemini väljendada, mida kristlastena usutakse. Selline selguse vajadus, ei kaitsnud koguduse õpetust kitsenemise eest. Kindlasti kaitses see aga usuliste liialduste ja nanaalsuste eest.
    Ajastu vaimne kliima nõudis ka Piibli kanoniseerimist: Hoolimata mõningasest vastuseisust hoiab varajane kogudus kindlat kurssi hoides kinni Vana ja Uue Testamendi sisulisest ühtsusest.
    Teisel sajandil tkujuneb aga reast kirjutistest, mis väidavad end olevat "evangeeliumid" selgelt üldiselt tunnustatud nelja evangeeliumi kaanon kuhu kuuluvad Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. Sellesse kaanonisse võetakse ka Pauluse kirjad. See Uue Testamendi kujunemise protsess oli pikk ja keeruline. Siin sõltuti varakristlike koguduste juhtkondade ja ka nende kirjade kasutajate hinnangutest.
    Tänini on raske otsustada, miks kaanonisse ei võetud näiteks esimest Clementsi kirja, milles Jumal annab meelt parandavale patustanule andeks: "Hüljake oma pahelisus, õppige tegema head, püüdke olla õiglased, aidake neid, kes kannatavad ebaõigluse all, olge orvu eeskostja ja tagage õigus lesknaisele! Siis tulge ja pidagem kohut omavahel, ütleb Issand, Ja kui teie patud on purpurpunased, siis ma teen need valgeks nagu lumi, ja kui need on helepunased, siis ma teen need valgeks nagu vill." 1Kl 8:4
    Nende kahe arenguga käib käsikäes ka koguduslike ametite kujunemine. Apostlite ameti vastutusalasse kuulusid alguses peale kõik kogudused, teised ametid olid algusest peale kohaliku iseloomuga. Kõik ametid eeldasid teatud vaimuandi, karismat, sest lõppude lõpuks on see Jumal ise, kes kutsub inimesi oma teenistusse ja annab ka selleks vajalikud võimed.
    Kogu aeg on küsimus "koguduse ülesehitamises". See tähendas saavutatu konsolideerimist ja kasvu. Paulus võrdleb ametikandjaid meelsasti aednikega. Nad muudavad ohakalised maad õitsvateks aedadeks, mille üle kõik rõõmustavad, sest "Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal." (1Kr 14:33
    Järgmisel korral räägime ametitest ja vaimuandidest juba lähemalt!
    #usutunnistus #ametid #Piibel #kaanon #jumal
    ‪@JoosepTammo‬

Комментарии •