Jaan Aru loeng nutiseadmetest, nutisõltuvusest ja laste andekusest.

Поделиться
HTML-код
  • Опубликовано: 21 окт 2024
  • Nutiseadmed on saanud lahutamatuks osaks meie elust. Ehkki kahtlemata teevad need seadmed meie elu mugavamaks on nutisõltuvus üha kasvav probleem nii täiskasvanute, kui laste seas. Puhtalt harjumusest avame kümneid kordi päevas erinevaid app´e ja meediakanaleid, veedame arutult palju aega sotsiaalmeedias, kontrollime maniakaalselt ka töövälisel ajal oma e-maile jpm. Nutisõltuvuse loengus räägib ajuteadlane Jaan Aru sellest, kuidas infotehnoloogiast tulvil maailmas oma aju hoida ja võimaliku nutisõltuvusega toime tulla.
    Loengus arutleb Jaan Aru järgnevate küsimuste üle:
    Mis on nutiseadmete probleem ajuteaduse vaatevinklist?
    Kas nutiseade on töö ja produktiivsuse toetaja või vastupidi?
    Miks on ilma ekraanita aeg ajule hea?
    Kas see, et lapsed on nutiseadmetes, on paratamatu?
    Kuidas nutisõltuvusest lahti saada?
    Kuidas kasutada oma aju täit potentsiaali?
    Jaan Aru on Tartu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog, kes on omandanud
    doktorikraadi Max Plancki aju-uuringute instituudis Frankfurdis. Oma teadustöö eest on ta pälvinud Barbara Wengeleri auhinna, 2016. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna ja 2019. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia. Koos Talis Bachmanniga on ta kirjutanud raamatu „Tähelepanu ja teadvus“, mis ilmus 2009. aastal. Oma teise raamatu andis noor teadlane välja 2017. aasta algul ning selleks oli menukas aju, taju ja und käsitlev raamat “Ajust ja arust“. Värsekest raamatust "Loovusest ja logelemisest" on põhjust selles loengus rääkida, kuivõrd see käsitleb ka nutsiõltuvusega seonduvat.

Комментарии • 1

  • @SinnerKati
    @SinnerKati 2 года назад +1

    Super loeng. Pannes rõhku just asjast arusaamisele, et mis on nutisõltuvus ja miks see tekib. Samuti head lahendused kuidas seda ekraaniaega vähendada või produktiivsemaks muuta.
    Väga oluline on ka teiste tegevuste (ehk seltskonnas olemine, sotsiaalne suhtlus..) kulud võimalikult väikeseks teha ja tulusid suurendada. Selleks, et lapsed saaksid tulusid tunnetada ja seda järjest enam soovida. Näiteks kui lapsevanemaga suhtlusel on palju tulu (mõnu, positiivne tagasiside..) soovivad lapsed seda rohkem ja rohkem teha, samas kui suhtlemisel on palju kulu (negatiivsed hinnangud, pahandamised..) ei soovita seda teha ja siis sukeldutaksegi sinna ekraani maailma kust saab seda meeldivat emotsiooni.