„PUUDUTA MIND“ | Pärimusmeditsiini õpetaja Alar Krautman seepi ei kasuta, hambapesuks kaselehed

Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks "Puuduta mind" saate külaliseks on pärimusmeditsiini õpetaja Alar Krautman.
"Ühest haigusest saame jagu, aga siis tuleb asemele teine, kolmas jne. See toimub seni kuni saadakse aru looduse lihtsatest tõdest. Ravida tuleb inimest, mitte haigust," räägib Krautman, et haigus pole vaenlane, vaid sõber, kes palub pöörata rohkem tähelepanu iseendale. "Appi tuleb rahvameditsiin. Ka loodusravi saab olla turvaline, kui sellega tegelevad õppinud spetsialistid, kes mõistavad nii iidseid, kui tänapäeva tarkusi."
Apteegiravimitest püüab mees suure ringiga mööda käia. See komme on pärit tema emalt, kes ravis lastel külmetushaigusi viinasokkide ja tärpentiiniga. "Nõgeselehtede närimine aitavat näiteks peavalu vastu ja paiselehe peale panemine paistetuste vastu. Raudrohuga saavat ravida rauast tekitatud haavu," räägib Krautman.
Nii palju kui võimalik tuleks tema sõnul ka paljajalu ringi kõndida, sest mullas peituvad bakterid suurendavad immuunsussüsteemi vastupanuvõimet. "Rohul kõndides saab mõjutatud talla all asuv refleksoloogiline kaart."
Alar Krautman elab ka ise suhteliselt arhailiselt. Seebi ja šampooniga ta end ei pese. Riideid hooldab ökoloogiliste vahenditega. Hambaid peseb purustatud kaselehtedega. "Keha pole mõtet keemiliste ainetega koormata, keha puhastub ise," teab mees. "Näiteks kui käia saunas ja hüpata seejärel külma vette, algab naha enda puhastusprotsess."
Loe pikemalt Õhtulehest: www.ohtuleht.e...
Jälgi Õhtulehe ajakirjanike, video- ja fotograafide tegemisi ka sotsiaalmeedias:
FB: / ohtuleht
Instagram: / ohtuleht
Ja loomulikult subscribe'i meie RUclips'i kanalit! bit.ly/2QDP8JH

[@hiiiarkohv7364]

v'ga huvitav jutt. Õhtulé´ht võiks üleüldse rohkem rahvaga nõustad.ärnu linnaliinide info (sõiduplaanid, liinihäired, kaotatud/leitPÄRNUMAA ühiskaart I lae vahendid

[@isanelehm4939]

Pärimusmeditsiin on tänapäeval ikkagi üsna primitiivne.