ELi 2040. aasta kliimaeesmärkidest, 3.12.2024

Keskkonnakomisjon arutas Eesti seisukohti ELi ülese 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. Arutelule oli kutsutud üle 10 huvigrupi ja organisatsiooni esindajat, kes on avaldanud varasemalt arvamust kliimaeesmärkide seadmise kohta.
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro rõhutas, et kliimaeesmärkide seadmine mõjutab oluliselt nii keskkonna- kui ka majanduspoliitikat. ”Peame arvestama sellega, et kliimaeesmärkide täitmine pakutud kujul vajaks mitmeid eeldusi - eelkõige tehnoloogia arengut ning ettevõtete investeerimisvõimekuse toetamist. Ilma nende tingimuste täitmiseta me üle jõu käivaid eesmärke seada ei saa, kuna nende elluviimine lasub valdavalt ettevõtjate õlgadel," selgitas Taro.
Taro viitas, et kuigi seletuskirja kohaselt oleks ELi tasandil ja Eestis kasvuhoonegaaside (KHG) 90 protsendilise vähendamise saavutamise mõju keskkonnale positiivne, ei saa Eesti nõustuda kiirustades eesmärkidega, mille tingimusi ei suudaks täita. “Aastaks 2040 seatud kliimaeesmärk pole asi iseeneses - see annab finantsturgudele ja tööstustele olulise signaali investeerimise ja pikaajaliste plaanide tegemise kohta. Peale eesmärgi enda peab olema olemas ka pikk plaan, milliste vahendite ja tehnoloogia abil see ellu viiakse ning kuidas toimub ülemineku toetamine tööstusele."
Taro märkis, et koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega toimuva avaliku istungi järel teeb keskkonnakomisjon ettepaneku Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtade kinnitamiseks või muutmiseks.
Keskkonnakomisjoni istungile olid kutsutud Kliimaministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Energia, Eesti Elektritööstuse Liidu, Tallinna Lennujaama, Eesti Turbaliidu, Viru Keemia Grupi, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ning Asutajate Seltsi esindajad.