Kuidas hooldada muru õigesti: Reet Palusalu

Kevadel ei ole tarvis muru niitmisega kiirustada! Murutaim on talvest niigi kurnatud ja liig varane niitmine kurnab teda veelgi. Nii ei saaks muru väga tihe olema.
Suviste niitmistega tuleb ka plaani pidada, mis peaks olema niitmiskõrgus. On see 0,3 cm või hoopis 7. Reeglina on hoone pool niitmiskõrgused madalamad, eemal kõrgemad. Suures aias majast kaugemal harvem niitmine aitab vaeva vähendada, kui on ka loodussõbralikum.
Niita tuleb masinate huvides kindlasti kuiva muru.
Hilissügisel on niitmine eriti tähtis! Meil on viimasel ajal olnud pikad sügised ja muru kasvab edasi teinekord detsembrini. Seetõttu tuleb viimane niitmine teha võimalikult hilja, ei tohiks jätta talveks kõrget muru üles. Tekkinud kulu on kevadel seda raskem koristada. Halvimal juhul ei lähe ka muru kevadel kiirelt roheliseks, sest uus taimik ei jaksa end kuluheinast läbi pressida.
Muruniite võib koguda kokku või jätta maha juhul, kui muruniide on õhuline ja teda on vähem. Sellisel juhul on muruniide eriti just kevadperioodil murule väga kasulik, annab lämmastikku tagasi. Kui muruniidet on palju ja ta on raske, võib ta muru lämmatama hakata ehk tekib vildikiht. Selline niide on tark peenrasse või kasvuhoonesse vedada, kus ta on niiskuse hoidmiseks ja umbrohtude tõkestamiseks omal ausal kohal. Muruniide parandab sissekaevamisel ka mulla lõimist.
Sammal murus. Sammal tekib eelkõige varjulistel aladel, aga ka siis, kui muru pinnas on õhuvaene. Kolmandaks põhjuseks võib olla ka vale muruniitmise kõrgus. Samuti võib olla mulla happesus vale. Kui tekkepõhjuseid ära ei likvideerita, tuleb sammal tõrjumisjärgselt alati aasta jooksul tagasi.
Kui tekkepõhjuseid likvideerida ei õnnestu (hoone, suured puud), on parim muru hooldada Baltic Agro samblaeemaldiga muruväetisega väetades. koduaed.balticagro.ee/et/muruv...
Muru väetusprogramm.
Kevadise väetamisega peaks kiirustama liivmuldadel kasvavate murudega. Savimuldadel pigem ei kiirustaks, sest savimullad on isegi toitainete rikkad.
Loodusele meeldib, kui väetame väiksemate kogustega, aga tihedamini. Inimene aga on laisk enamasti ja tahaks seda teha vaid 1-2 korda aastas. Igaühele on sobilik väetis ka loodud.
Üheks heaks võimaluseks on väetada muru sagedamini ja väiksemate kogustega. Sellisel juhul saab kevadel varakult alustada muru kevadväetisega koduaed.balticagro.ee/et/muruv... Selles on murule hädatarvilikku lämmastikku palju. Iga niitmisega viime lämmastikku murust välja.
Kui muru väetada iga kolme nädala tagant, siis kevade lõpus tasub juba oma rohevaipa toitma hakata muru suveväetisega koduaed.balticagro.ee/et/muruv... millel on just murule suvel tarvilikud kaitsvad omadused, nagu põuakindluse tekitamine jne.
Sügisperioodiks, mis algab augustiga, on spetsiaalne muru sügisväetis koduaed.balticagro.ee/et/muruv... , mis aitab murul just talveks hästi ette valmistuda. Selles väetises on vähe lämmastikku.
Väetades sagedamini ja väiksemates kogustes spetsiaalväetistega, saavutame parima tulemuse kui ka minimeerime ohtu rikkuda põhjavett.
Väga hea muruväetis on ka ASB Greenworldi www.asbgreenworld.com pikatoimeline ehk aeglaselt lahustuv muruväetis, millel on ka kõrge magneesiumisisaldus, mis aitab kaasa, et muru oleks rohelisem.
Sellise väetise võib manustada murule juba märtsi lõpus või aprilli alguses. Umbes siis, kui lumi on läinud ja heintaimed on kasvu alustanud ehk vähemalt 1 cm jagu välja kasvanud.
Kui juunis-juulis on märgata muru kolletumist või kahvatumist, on toidust ja niiskusest puudus käes. Siis tasub teha pikatoimelise väetisega teistkordne väetus.
NB! Väetis ei omistu kuivas. Võimalusel tuleb väetada vahetult enne vihma. Kui on kuiv periood, tuleb peale väetamist muru kasta. www.akvedukt.ee
Ükskõik, millise väetamisreshiimi olete valinud ( Pikatoimelise väetisega 1-2 korda hooajal või spetsiaalväetistega 3 või enamgi korda), tuleb Eestis muru väetamine lõpetada augusti keskel või hiljemalt augusti lõpus, olenevalt aastast. Vastasel korral jäävad heintaimed talveõrnaks.