Millises Eestis tahaksid Sina 30 aasta pärast elada? - KUIDAS ME KESTAME

#KuidasMeKestame
kestame.rahvaa...
Millises Eestis tahaksid Sina 30 aasta pärast elada?
Tere. Minu nimi on Maria, olen 47-aastane ja mulle meeldib Eestis elada! Tunnen, et mina ju mu pere oleme siin hoitud, minu töö eest makstakse väärilist palka ja minu arvamus läheb riigile korda. Samas pole ma alati olnud kindel, et tahan Eestisse jääda.
Kui 2018. aastal gümnaasiumi lõpetasin (appi, sellest on juba 30 aastat möödas!), tundus mulle, et elu Eestis hääbub vaikselt, aga kindlalt. Oma kodukohas Lõuna-Eestis nägin tühjenevaid maju, mitmed mu sõbrannad kolisid perega Soome paremat elu otsima. Lõpuks pandigi kool kinni ja sinna seati sisse hoopis eakate hooldekodu. Kõhklesin, kas Eestisse jääda - eriti arvestades teadlaste ennustusi, et inimesi jääb siin aina vähemaks, ülikoolis kahanevad erinevate erialade õppimise võimalused ja tööle minnes jääb raha vähem kätte, kuna maksumaksjad peavad üleval senisest suuremal hulgal eakaid ja lapsi.
Jagasin oma kõhklusi tuleviku osas sõprade ja lähedastega - tuli välja, et paljud olid tuleviku pärast mures.
Otsustasime, et ei taha lasta asjadel nii minna ja küsisime üksteiselt: mida peaks Eesti elus muutma? Kuidas sünniks rohkem lapsi? Kuidas saavutada seda, et kõik, kel soovi, saaksid väärilist tööd ja tööandjad leiaksid endale sobivat tööjõudu? Kuidas oleks ränne Eestisse mõistlik ja siia tuleksid toredad inimesed? Need küsimused tundusid esialgu väga, väga keerulised… Panime pead kokku ja erinevates Eesti nurkades toimus 34 arutelu, kus osales enam kui 350 inimest. Kui suured mured väiksemateks tükkideks tegime, saime kokku lausa 90 erinevat lahendusideed! Võtsime kampa asjatundjad, kelle abil jõudsime ligi 30 selge ettepanekuni riigile ning kümnete soovitusteni kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele.
Mina pakkusin näiteks välja, et...
võiks luua kogukondlikke lastehoide - täna hoian mina meie küla lapsi ja homme hoiad sina
ja arendada kogukonnakeskusi, mis oleks päevasel ajal kaugtöökeskused, aga õhtusel ajal sotsiaalse suhtluse paigad
Veel pakuti välja, et võiks…
luua personaalse õpikonto, kuhu laekub töötatud aja eest raha või punkte, mida saab hiljem kasutada huvipakkuvaks täiendõppeks
anda auhinna piirkonnale, kes on meelitanud tagasi enim väljarändajaid või on silma paistnud teistest riikidest inimeste eduka kaasamisega oma kogukonda
Ja teate mis? Meie ettepanekuid võeti kuulda ja panime ka ise mitme algatuse juures käed külge. Vaikselt hakkasidki asjad paranema. Londonis õppides kohtusin oma abikaasa Henriga, aga kodu otsustasime rajada minu kodukülla Lõuna-Eestis. Mina tegin kaugtööd ja Henri lõi oma ettevõtte. Riik käendas meie laenu maja renoveerimiseks, sündis esimene laps, siis teine ja kolmaski. Naabermajja kolis pere Ukrainast, kes asus tööle lähedal olevas mahetalus. Maaelu võludest tuli osa saama veel perekondi pealinnast (ja isegi Saksamaalt!). Lapsi jätkus peatselt lasteaiaks ja oma kooliks. Aitasime võõrsilt tulnuid eesti keeles järele ja tegelikult saime nii päris lähedasteks sõpradeks.
Meie Eesti on täna hoopis teistsugune, kui ma kartsin - oluliselt hoolivam ja mitmekesisem. Ei ole enam ääremaad, vaid on meie ühine Eestimaa! Kui me poleks tookord midagi ette võtnud, oleks asjad praegu võib-olla teisiti.
Mida saad Sina kohe täna ära teha, et Sa tahaksid ka 30 aasta pärast Eestis elada?
Kui sa tahad teada veel, mida me välja pakkusime, siis uuri ettepanekuid lähemalt
kestame.rahvaa...
***
Pealelugeja: Mari-Liis Lill
***
Joonmeedia animeeritud selgitav infovideo
www.joonmeedia.ee/
/ joonmeedia
[e-mail]
17.6.19
#joonmeedia
#visuaalneLugu