Üle kümne aasta tagasi, kui teine põlvkond välja tuli, siis töötasin mingi aeg samasuguse pika bussiga. Ühekordsete tagumiste ratastega buss oli väga mõnus ja pehme, mulle meeldis, kuid hiljem anti topeltratastega C kat buss, see oli 85 km piiranguga, aeglase ülekandega ja jäik kui puuhobune. Sellega mulle ei meeldinud sõita, lisaks euroalus mahtus ainult pikuti tagarataste vahelt läbi. Ma ei tea, kuidas on nüüd selle kolmanda põlvkonnaga, kuid teise põlvkonna elektroonika, sõiduabid, olid täiesti peessekukkunud ja võimatu oli nendega hästi läbi saada. Lumes pidi eriti ettevaatlikult gaasi ja rooliga tegutsema, et mitte keset risti lihtsalt seisma jääda, kuna see elektroonika arvas, et on külglibisemine ja lihtsalt pidurdas bussi seisma, kuigi ma võisin gaasipedaali kasvõi põhja suruda. Ükskord jäin isegi vihmamärjale kerge kaldega murule kinni ja enne välja ei saanud, kui kutsusin teise masina välja tõmbama. Pidevalt oli tunne, et tahaks kirvega kogu selle sõiduabinduse kapoti alt välja lüüa. Samas videos kirjeldad, et see ei ole muutunud ja ikka on sama vilets see abindus. Vaadates selle uue armatuuri, siis tundub see ekraan ikka täiesti mõttetu ja rõhk on nagu valedele asjadele pandud. Teisel põlvkonnal olid keskel suured panipaigad, kus oli mugav ja hea hoida kauba saatedokumente, mida oli alati palju ja jooksvalt läks vaja. Nüüd uuel selle asemel mingi nõme ekraan, asju pole kuskile panna. Isegi tahhograaf on topitud kuskile kõrvalistuja ette, selline tunne, et see ununes ja pärast kiiruga topiti ainukesse vaba kohta. See buss maksab 50000 ja pole isegi käetuge, see on ikka jabur! Minu meelest teisel põlvkonnal oli aga see võis olla ka lisavarustus, ma ei tea. Tagurduskaamera on isegi hea, mul oli alati raskuseid täpselt tagurdada laadimissillani, ikka jäi paarkümmend sentimeetrit puudu algul. Samas kaamera näitab liiga alla ja kõrge bussi ülanurkasid ei näe üldse. Kunagi ühe teise bussiga pimedas juhtus, et tagurdustuled valgustavad ka maapinda ja kuskil taluhoovis ringi keerates, jälgisin kuuri seina, kuid seda ei näinud, et katus ulatub nagu terrass mitmeid meetreid ettepoole ja nii see väike mõlk üles katuse serva ka tuli. Muidu kuiva ilmaga ja ühekordsete ratastega buss meeldis mulle väga. Üldiselt tundub pildilt, et see on ikkagi evolutsioon eelmisest ja raua osa on väga sarnane. Bussi miinuseks on, et kõik Sprinterid on olnud ühed enimroostetavad autod üldse ja juba paari aastaga on paljud mehiselt roostes.
![Mercedes-Benz T-klass - auto24.ee Test Drive [Subtitles]](http://i.ytimg.com/vi/t22xe3FlbaY/mqdefault.jpg)
![Mercedes-Benz T-klass - auto24.ee Test Drive [Subtitles]](/img/tr.png)
Üle kümne aasta tagasi, kui teine põlvkond välja tuli, siis töötasin mingi aeg samasuguse pika bussiga. Ühekordsete tagumiste ratastega buss oli väga mõnus ja pehme, mulle meeldis, kuid hiljem anti topeltratastega C kat buss, see oli 85 km piiranguga, aeglase ülekandega ja jäik kui puuhobune. Sellega mulle ei meeldinud sõita, lisaks euroalus mahtus ainult pikuti tagarataste vahelt läbi. Ma ei tea, kuidas on nüüd selle kolmanda põlvkonnaga, kuid teise põlvkonna elektroonika, sõiduabid, olid täiesti peessekukkunud ja võimatu oli nendega hästi läbi saada. Lumes pidi eriti ettevaatlikult gaasi ja rooliga tegutsema, et mitte keset risti lihtsalt seisma jääda, kuna see elektroonika arvas, et on külglibisemine ja lihtsalt pidurdas bussi seisma, kuigi ma võisin gaasipedaali kasvõi põhja suruda. Ükskord jäin isegi vihmamärjale kerge kaldega murule kinni ja enne välja ei saanud, kui kutsusin teise masina välja tõmbama. Pidevalt oli tunne, et tahaks kirvega kogu selle sõiduabinduse kapoti alt välja lüüa. Samas videos kirjeldad, et see ei ole muutunud ja ikka on sama vilets see abindus. Vaadates selle uue armatuuri, siis tundub see ekraan ikka täiesti mõttetu ja rõhk on nagu valedele asjadele pandud. Teisel põlvkonnal olid keskel suured panipaigad, kus oli mugav ja hea hoida kauba saatedokumente, mida oli alati palju ja jooksvalt läks vaja. Nüüd uuel selle asemel mingi nõme ekraan, asju pole kuskile panna. Isegi tahhograaf on topitud kuskile kõrvalistuja ette, selline tunne, et see ununes ja pärast kiiruga topiti ainukesse vaba kohta. See buss maksab 50000 ja pole isegi käetuge, see on ikka jabur! Minu meelest teisel põlvkonnal oli aga see võis olla ka lisavarustus, ma ei tea. Tagurduskaamera on isegi hea, mul oli alati raskuseid täpselt tagurdada laadimissillani, ikka jäi paarkümmend sentimeetrit puudu algul. Samas kaamera näitab liiga alla ja kõrge bussi ülanurkasid ei näe üldse. Kunagi ühe teise bussiga pimedas juhtus, et tagurdustuled valgustavad ka maapinda ja kuskil taluhoovis ringi keerates, jälgisin kuuri seina, kuid seda ei näinud, et katus ulatub nagu terrass mitmeid meetreid ettepoole ja nii see väike mõlk üles katuse serva ka tuli. Muidu kuiva ilmaga ja ühekordsete ratastega buss meeldis mulle väga. Üldiselt tundub pildilt, et see on ikkagi evolutsioon eelmisest ja raua osa on väga sarnane. Bussi miinuseks on, et kõik Sprinterid on olnud ühed enimroostetavad autod üldse ja juba paari aastaga on paljud mehiselt roostes.
esimene !!! vage hea !!!