No cmon. Kui ma lähen poodi ja ma otsin mingit spetsiifilist asja poest, aga pole õrna aimugi, kus ma selle leida võin ja kas neil üldse sellist asja saadaval on, siis ma ei soovi ju kogu poodi selleks läbi otsida. Ma sooviksin hoopis seda infot saada teenindajalt, aga kui ta peale vene keele mingit muud keelt ei valda, siis ma ju ei saa seda infot küsida vaid peangi hakkama poodi läbi kammima, et soovitud asi leida või siis avastada pärast pikka otsingut, et neil sellist asja pole.
madalam elektri hind, mille tagaks ise tootmine juhitavatate võimsustega(nt kivisüsi, biomass, põlevkivi jne), tagaks madalamad tootmiskulud mis tagaks meile odavama toote poes, nt toit jne, mis stimuleeriks ostmist ehk tekiks rohkem käivet, inimene vaatab vähem rahakotti iga kord kui makaroni odavpakkumise leti ees seisab. tekib riigile ka maksude laekumise näol lisa puhtalt juba rohkema tarbimise paelt mis tähendab et ettevõtjad saavad pakkuda töötajatele rohkem palka sh ka toidupoodides. sama kehtib kütuse hinnaga aktsiisist tulenevalt. kui aktsiis on madalam, tõuseb kütuse ostmise maht ehk tekib rohkem käivet ja rohkem laekub maksu. rohkema maksu pealt saab riik teha investeeringuid millesse iganes vaja. täna on seis see et kokkuleppe järgselt me oleme riigina(valitsusparteid) otsustanud minna kaasa rohepöördega mis näeb ette vähem tarbimist igal tasandil, vähem tootmist, vähem kõike mis tähendab et varustatus teatud toodetele on väiksem, raha on vähem käes, asjad on kallimad, riigil pole piisavalt raha et tegeleda investeeringutega ja pidevalt peab tõstma makse selleks et leida raha eelarve tasakaalus püsimiseks. lahendus on kas laen või kehv majanduslik ja julgeoleku, siseturvalisuse ja heaolu seisukord kuniks maailmas midagi muutub teadmata aja pärast et selline süsteem edu poole hakkaks viima. mida täna tuleb teha selleks et eesti oleks kuidagigi võimeline naaberriikidega konkurentsis püsima on toota siseriiklikult sellise inflatsiooni puhul rohkem käivet ja seda saab selliselt nagu eelpool mainitud sai.
No see on ikka eriti jube jah, eriti maximas. Absoluutselt ei ole eestitöötajaid seal ja võimatu abi küsida.
mis abi sul maximas vaja on tho?
No cmon. Kui ma lähen poodi ja ma otsin mingit spetsiifilist asja poest, aga pole õrna aimugi, kus ma selle leida võin ja kas neil üldse sellist asja saadaval on, siis ma ei soovi ju kogu poodi selleks läbi otsida. Ma sooviksin hoopis seda infot saada teenindajalt, aga kui ta peale vene keele mingit muud keelt ei valda, siis ma ju ei saa seda infot küsida vaid peangi hakkama poodi läbi kammima, et soovitud asi leida või siis avastada pärast pikka otsingut, et neil sellist asja pole.
Minu arust see on elementaarne, et riigi keele oskus teenindus valdkonnas peaks olema nõutav. (või siis vähemalt oskama inglise keelt).
@@liisiernesaks9671 No meil raske värk selle keelega, sest meil 300 tuhat sibulat.
@@liisiernesaks9671 mingised sibulad kes pole Eestimaa põlisrahvas tulevad plõksima võõral maal. Sama on Ukrainas, Valgevenes ja Lätis.
forwarder ja harvester, võta heaks
madalam elektri hind, mille tagaks ise tootmine juhitavatate võimsustega(nt kivisüsi, biomass, põlevkivi jne), tagaks madalamad tootmiskulud mis tagaks meile odavama toote poes, nt toit jne, mis stimuleeriks ostmist ehk tekiks rohkem käivet, inimene vaatab vähem rahakotti iga kord kui makaroni odavpakkumise leti ees seisab. tekib riigile ka maksude laekumise näol lisa puhtalt juba rohkema tarbimise paelt mis tähendab et ettevõtjad saavad pakkuda töötajatele rohkem palka sh ka toidupoodides. sama kehtib kütuse hinnaga aktsiisist tulenevalt. kui aktsiis on madalam, tõuseb kütuse ostmise maht ehk tekib rohkem käivet ja rohkem laekub maksu. rohkema maksu pealt saab riik teha investeeringuid millesse iganes vaja. täna on seis see et kokkuleppe järgselt me oleme riigina(valitsusparteid) otsustanud minna kaasa rohepöördega mis näeb ette vähem tarbimist igal tasandil, vähem tootmist, vähem kõike mis tähendab et varustatus teatud toodetele on väiksem, raha on vähem käes, asjad on kallimad, riigil pole piisavalt raha et tegeleda investeeringutega ja pidevalt peab tõstma makse selleks et leida raha eelarve tasakaalus püsimiseks. lahendus on kas laen või kehv majanduslik ja julgeoleku, siseturvalisuse ja heaolu seisukord kuniks maailmas midagi muutub teadmata aja pärast et selline süsteem edu poole hakkaks viima. mida täna tuleb teha selleks et eesti oleks kuidagigi võimeline naaberriikidega konkurentsis püsima on toota siseriiklikult sellise inflatsiooni puhul rohkem käivet ja seda saab selliselt nagu eelpool mainitud sai.
first