Kirovi tähtede all - Under the stars in Kirov
HTML-код
- Опубликовано: 23 мар 2019
- Viis: Kairi Leivo
Sõnad: Kristiina Ehin, Kairi Leivo, Katrin Laidre
Seade: Sofia Joons, Katrin Laidre
Heli: Peeter Salmela
Video: Gabriela Liivamägi
Pildimaterjal on pärit Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu fotokogust.
25. märtsil 2019 täitus seitsekümmend aastat märtsiküüditamisest 1949. aastal. Oma looga "Kirovi tähtede all" mälestame nii märtsi- kui juuniküüditamise ohvreid, kellest valdav osa olid naised ja lapsed. Meiegi ansambli liikmetel on Siberisse saadetute hulgas lähisugulasi. Need vangilaagrisse saadetud vanaemade lood puudutasid meid niivõrd, et tegime laulu, mille peategelaseks on keset elu õitseaegu külmale maale saadetud naine.
Küüditamise toimumisest puudub Eestis pildi- ja filmimaterjal peaaegu täielikult. Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu jagas meiega oma fotokogu küüditatute elust Siberis, millest valisime välja naisi puudutavad pildid. Enamus piltidest on tehtud peale Stalini surma. Tihtipeale on need helgemad pühapäevased kaadrid, kus üldse fotokaameral midagi jäädvustada lubati. On pilte, milles ei peegeldu tappev vangilaagritöö ega talvekülm, vaid pigem üürikeste suvede hurm, kus pandi taas selga kodust kaasa haaratud sitskleit ja keerati kaamera poole elu päikselisem pool. Karmimate talviste kaadrite hulgas on üks pilt, mida saadab kõnekas eluolu peegeldav kirjake - laenasime pildistamise tarvis kasukad selga. On pilte ka vabastamise hetkedest - pilkudest, milles peegeldub ühekorraga kannatusaastate äng ja vabanemise imeline kergus.
70 years have passed since the March deportation took place in 1949. With our new song, ”Kirovi tähtede all” (Under the stars in Kirovi), we commemorate the victims of the deportations in March and June 1949. Among the victims, there was a large amount of women and children. Also members of our ensemble have close relatives, who were deported. The life-stories of the grandmothers, who had been in prison-camps, touched us so much that we wrote a song about a woman, who was sent away to the cold land in the middle of her life’s blossoming years.
There is an almost total lack of photos and film material of the deportations. Vabamu Museum of Occupations and Freedom in Tallinn has shared a collection of photos of the deported Estonians’ life in Siberia with us. Most of these photos were taken after Stalin’s death in 1953. The existing pictures don’t show the deadly hard work in the camps nor the harsh and cold winters. Instead they depict bright moments and rare summer days, when women had been dressed up in light dresses that they had brought with them from home and presented a somewhat sunny side of life in front of the camera. Among the few photos of tough winters, there is a revealing note saying ”We borrowed fur coats for the photo”. There are also photos from the moment of liberation with gazes that reflect both long years of suffering and a miraculous lightness.
Kirovi tähtede all
Olid ilusad ajad kui õitsesid majad ja õu oli jõnglasi täis.
Nii me seisime käsikäes karjamaa rajal ja pea õnnest ringi meil käis.
Juunikuuöö tähevöös andsid mulle nii õrnasti suud.
Õisi jäid täis õunapuud ja karjamaa kohale kuu.
Juba järgmisel hommikul vagunid laaditi täis vanu, lapsi ja noori.
Nii mind suvise kleidiga Siberi saadeti rongis, kus veetud on loomi.
Lõputu talv ootas ees neid kel kevad kees südames.
Olime kui õied puul, mida kaugele kandnud on tuul.
Lõputuid kirju sai saadetud alguses nendel, kes koju must jäid,
aga taipasin karmide aegade valguses nemad neid iial ei näind.
Külm on see öö kui kristall siin Kirovi tähtede all.
Tuisanud teed, silmaveed ja riste vedavad reed.
Alandust, sundi ja sõimu on talutud vangina võõramaa teil
võõraste võimu ja jumalat palutud, et lastaks koju veel meid.
Koju, kus soe juunikuu pole kuhugi kadunud
Õisi jäid täis õunapuud ja karjamaa kohale kuu.
Olid ilusad ajad kui õitsesid majad ja õu oli jõnglasi täis.
Nii me seisime käsikäes karjamaa rajal ja pea õnnest ringi meil käis.
Olime kui õied puul, mida kaugele kandnud on tuul.
Teiselpool päikest ja kuud, teineteisele oleme truud. 
Видеоклипы
Olete asjalikud naised ja ka laul vastab igati küüditamisele. Esimest korda kuulen laulu küüditamisest. Suured tänud.
Under the stars of Kirov
The houses were blooming, those were beautiful times -
the yard full of children, no less.
We stood on the pasture-path, your hand in mine,
heads spinning with happiness.
In a belt of stars on a night of June
so gently I was kissing you.
The apple-tree was yet in full bloom
and above the meadow the Moon.
Already next morning the train-cars were pressed
full of children and youths and the old.
To Siberia I was sent, wearing my summer dress
in a wagon meant cattle to hold.
Winter waited with unending freeze
us whose hearts yet held the spring.
We were as blooms on the trees
transported far by the wind.
The letters were endless I sent at the start
to those who were left at home,
but in light of the tough times I understood fast
that they never saw those.
Frozen this night crystal-clear
under the stars of Kirov.
Eye-water here, our tears
and sledges that carry a cross.
Degradation and force, denouncement we suffered
as prisoners on foreign roads.
Foreign powers and gods we begged to be suffered
to return again to our homes.
Home, where the warm June
had not gone anywhere.
The apple-tree in full bloom
and above the meadow the Moon.
The houses were blooming, those were beautiful times -
the yard full of children, no less.
We stood on the pasture-path, your hand in mine,
heads spinning with happiness.
We were like tree-blooms
transported far by the wind.
Beyond the Sun and the Moon
to each other we remain true.
Väga ilus laul, respekt, aluseks soome valss
Mis puutub siia soome valss! Ega see tee olematuks küüditamise traagilisust.
Väga hea laul. Minu lugupidamine!
Mis mõttes,väga hea laul.Kas laulusõnade sõnum ei jõudnud kohale!
Ma ei osanud kunagi arvata,et eestlaste küüditamine saab nii lihtsate laulusõnadega selgeks tehtud.Külmavärinad tulevad ihule.Olen lugenud,dok.filme vaadanud,kuid "Naised Köögis" tegid oma lauluga selle väga arusaadavaks.Püha Jumal,kui kohutav aeg oli.Kes selle lunastab?
Minu isa oli 7 aastat just nimelt Kirovi tähtede all! Küll lõikab valusasti südamesse see lugu!
Kahjuks pean tunnistama,et ei tea kõike meie küüditatute teekonnast ja nende saatusest.Ka ei tea ma,mida tähendab "Kirovi tähed".Palun vabandust.Selgitus oleks hea.
Aitäh! Kurb ja ilus !
Wäega hää! :-)
Imeilus viis!
Viis on ilus, aga sõnum ei jõudnud kohale!?
Ma kuulan ikka ja jälle seda laulu ning vaatan pilte.Ainult naised- mõni laps ka .Paar päeva tagasi oli meil juttu küüditatutes(muideks EP valimispäeval).Võib-olla ei saa pahaks panna noortele,kes on kasvanud EV muinasjuttudes.Tegelik elu ja ja ajalugu on nende eest varjatud.Küll tahaks loota,et leidub jõud,kes teeb ka meie nooremale põlvkonnale selgeks meie tegeliku ajalugu.
Kirovi tähtede all - Naised köögis
Olid ilusad ajad kui õitsesid majad
ja õu oli jõnglasi täis.
Nii me seisime käsikäes karjamaa rajal
ja pea õnnest ringi meil käis.
Juunikuu öö tähevöös
andsid mulle nii õrnasti suud.
Õisi veel täis õunapuu
ja karjamaa kohale kuu.
Juba järgmisel hommikul vagunid laaditi
täis vanu, lapsi ja noori.
Nii mind suvise kleidiga Siberi saadeti
vagunis, kus veetud on loomi.
Lõputu talv ootas ees,
meil veel kevad kees südames.
Olime kui õied puul
ja meid kaugele kandnud on tuul.
Lõputuid kirju sai saadetud alguses
nendel kes koju mu'st jäid,
aga taipasin karmide aegade valguses
nemad neid iial ei näin'd.
Külmund see öö kui kristall
siin Kirovi tähtede all.
Pisarad veel silmaveel
ja riste vedavad reed.
Alandust, sundi ja sõimu on talutud
vangina võõramaa teil.
Võõraste võimu ja jumalaid palutud,
et lastaks koju veel meid.
Koju, kus soe juunikuu
pole kuhugi kadunud.
Õisi vaid täis õunapuu
ja karjamaa kohale kuu.
Olid ilusad ajad kui õitsesid majad
ja õu oli jõnglasi täis.
Nii me seisime käsikäes karjamaa rajal
ja pea õnnest ringi meil käis.
Teiselpool päikest ja kuud
teineteisele oleme truud.
Nii ilus,et sõnu ei ole. Ka nendel noortel olid kunagi oma unistused ,mis aga kunagi ei täitunud. Nii ütlemata kurb ja südamlik lugu,aitäh!
Sosva, Sverdlovski oblast... Sinna on maetud palju eestlasi...
Väga ilus ja armas laul.
Mida Te mõtlete selle lausega?Kas Teile jääb arusaamatuks küüditatute tragöödia?Jah,sellega olen nõus,et selle laulu lihtsad sõnad teevad ja toovad mineviku selgemalt esile.
Kuulan ja nutan. See laul peaks kõlama küüditamis päevadel . Juttu poleks vaja.
Te kõik olete nii noored,kuidas te olete osanud ära tabada selle ajastu valu ja tragöödia.Mina olen vanem kui teie aga alles see laul oma sõnade ja meloodiaga pani mind mõistma möödunud aja kannatusi,mida need inimesed pidid taluma.Muideks,mida ma olen tähele pannud.Selle aja inimesed ei räägi kunagi oma läbielamustest VALITSUSE vastu negatiivselt.Nad on väga rahumeelsed ja leplikud.Äkki oleks meil selle aja inimestest MIDAGIGI kasulikku õppida.
Miski ei muuda minu arvamust,et kuigi aeg pidavat " parandama haavad",siis need haavad on parandamatud ja ajatud. See kehtib ka selle laulu sõnade kohta.
Onnellinen Suomi, emme voi edes kuvitella... Loistava venäläistyyppisen melodian ja traagisen lyriikan kontrasti. Vieraiden tähtien alla syyttömiä teurastettiin kuin karjaa.