- Видео 217
- Просмотров 27 277
Tartu City of Literature / Kirjanduslinn Tartu
Добавлен 20 мар 2019
The Legacy of Juri Lotman in Tartu, Estonia and the World
This webcast was commissioned from the Tartu department of Estonian Writers Union by the Stavros Niarchos Public Library of the New York Public Library with mediation by Tartu 2024 European Capital of Culture and is a sequel to „Legacy of Uku Masing in Tartu and Estonia“ (2022). In English, with Estonian subtitles.
Juri Lotman (1922-1993) was an internationally renowned intellectual and scholar. Born to Ukrainian Jewish parents in Leningrad, he escaped the ongoing wave of antisemitism, culminating in the "Doctors' Plot", by finding refuge in Tartu, within the safety of ancient walls of its university. Although Estonia was also occupied by the Soviet Union at the time, the environment was c...
Juri Lotman (1922-1993) was an internationally renowned intellectual and scholar. Born to Ukrainian Jewish parents in Leningrad, he escaped the ongoing wave of antisemitism, culminating in the "Doctors' Plot", by finding refuge in Tartu, within the safety of ancient walls of its university. Although Estonia was also occupied by the Soviet Union at the time, the environment was c...
Просмотров: 62
Видео
The Legacy of Juri Lotman in Tartu, Estonia and the World
Просмотров 372 месяца назад
This webcast was commissioned from the Tartu department of Estonian Writers Union by the Stavros Niarchos Public Library of the New York Public Library with mediation by Tartu 2024 European Capital of Culture and is a sequel to „Legacy of Uku Masing in Tartu and Estonia“ (2022). In English, with Estonian subtitles. Juri Lotman (1922-1993) was an internationally renowned intellectual and scholar...
Prima Vista 2024 and Tartu UNESCO city of Literature present: Bring Your Own Utopia
Просмотров 552 месяца назад
Bring Your Own Utopia was a creative collaboration project initiated by Tartu International Literary Festival Prima Vista and Tartu UNESCO City of Literature. To explore the creative potential of artistic collaboration and utopian and dystopian visions, Tartu City of Literature and Prima Vista invited five writers from other cities of literature to join forces with us. They each spent a month i...
Slamovision 2022 hindamisvideo täisversioon / Slamovision scoring video from Tartu - full version
Просмотров 48Год назад
Slamovision 2022 hindamisvideo täisversioon / Slamovision scoring video from Tartu - full version
Slamovision 2021: Tartu - Iina Gyldén - Shapeshifters domesticated
Просмотров 2012 года назад
Slamovision 2021: Tartu - Iina Gyldén - Shapeshifters domesticated
Tartu Luuleteater esitleb: "Kaalepi maastikud. Ain Kaalep 95"
Просмотров 2313 года назад
Tartu Luuleteater esitleb: "Kaalepi maastikud. Ain Kaalep 95"
Carolina Pihelgas & Marko Veisson - Ülemaailmne luulepäev / World Poetry Day
Просмотров 4363 года назад
Carolina Pihelgas & Marko Veisson - Ülemaailmne luulepäev / World Poetry Day
Tõnis Vilu - Ülemaailmne luulepäev / World Poetry Day
Просмотров 4453 года назад
Tõnis Vilu - Ülemaailmne luulepäev / World Poetry Day
Kristel Mägedi - Ülemaailmne luulepäev / World Poetry Day
Просмотров 4623 года назад
Kristel Mägedi - Ülemaailmne luulepäev / World Poetry Day
Mehis Heinsaar - Ülemaailmne luulepäev / World Poetry Day
Просмотров 6993 года назад
Mehis Heinsaar - Ülemaailmne luulepäev / World Poetry Day
Tartu - The Meeting Point of Languages and Cultures
Просмотров 4163 года назад
Tartu - The Meeting Point of Languages and Cultures
Luulekava "Kaplinski tagasiminek. Jaan Kaplinski 80"
Просмотров 8253 года назад
Luulekava "Kaplinski tagasiminek. Jaan Kaplinski 80"
Luuleantoloogia "Sinisild/Sinisilta" esitlus Tartu Kirjanduse Majas
Просмотров 713 года назад
Luuleantoloogia "Sinisild/Sinisilta" esitlus Tartu Kirjanduse Majas
Tartu laste ja noortekirjanduse festivali avamine 2020
Просмотров 683 года назад
Tartu laste ja noortekirjanduse festivali avamine 2020
Piret Viires "Muljeid 2019. aasta proosast"
Просмотров 4664 года назад
Piret Viires "Muljeid 2019. aasta proosast"
Heidi Iivari „Mõrvad ja kaotatud paradiisid. Eestindatud soome ilukirjandus 2019. aastal“
Просмотров 3084 года назад
Heidi Iivari „Mõrvad ja kaotatud paradiisid. Eestindatud soome ilukirjandus 2019. aastal“
Piret Põldver „Head luulekraami täis aasta 2019“
Просмотров 5394 года назад
Piret Põldver „Head luulekraami täis aasta 2019“
Oliver Berg „Kitsas tee püünele. Kodumaine näitekirjandus 2019“
Просмотров 5914 года назад
Oliver Berg „Kitsas tee püünele. Kodumaine näitekirjandus 2019“
"Hullunud Tartu 3" kogumiku esitlus / Presentation of the anthology Crazy Tartu 3
Просмотров 944 года назад
"Hullunud Tartu 3" kogumiku esitlus / Presentation of the anthology Crazy Tartu 3
Enn Lillemets kõneleb Hermanni tänavast
Просмотров 1704 года назад
Enn Lillemets kõneleb Hermanni tänavast
Tartus Lobjakas Heideggeri fragmendid Sooväljal Luks Lill
Esimesed 15 ja pool minutit on ainult huulteltlugejaile mõeldud?
Such respectful scholars
Thank you 👍, I am thankful to Propp, I have realised how to correctly differentiate the works
Väga huvitavad ettekanded, aitäh!
Polnud paha kuulamine 👍👏.
🄿🅁🄾🄼🄾🅂🄼 😠
Tänud! Nõme et salvestuse täiesti armetu.
Tohutult hea meel on kahe HTG vilistlase jõudmisest sel aastal Betti Alveri debüüdiauhinna nominentide hulka ja Aliis Aalmanni võidust, kuigi ise hoidsin rohkem pöialt Ave Taavetile. HTG endine kunstiajaloo õpetaja Priidu Beier
Kuigi kasutasite mikrofoni, on heli ikkagi väga sitt.
Oh Sa kurat. Aitäh Sulle. Vau.
Hästi huvitav ja mõnusalt ylevaatlik video, see võiks annuaalseks kujuneda.
Nii lahe, et minu luulekogu mainisid! :) Alati imestan, kui kuskil jutuks tuleb. Kirjutan raamatuid enam-vähem suveniiriks ja olen üllatunud, kui keegi neid tõsiselt võtab. Selle "Seieri" mõte oli mõneti selles, et kirjutada sisse pühendus Margo Vainole, mu iidolile, ja see talle kinkida. Lisaks olin juba lubanud illustratsiooni autorile, et ta pilt saab kaanele. Tolle teise raamatu mõte oli poolenisti selles, et mu sõber saaks käsikirja toimetada. Kuid vahel on vist kuubik juhuslikult sama kujuga mis auk, kuhu ta potsatab, ja kellelegi meeldib!
Mis nõu annaksite tulevastele proosadebütantidele? Kas on mõned komistuskivid, mille taha debütandid ikka ja jälle takerduvad?
Et olla hea kirjanik, tuleb ennekõike väga palju lugeda. ja lugeda väga erinevaid teoseid, mitte ainult eakaaslaste omi. Siis on võimalik selle kõige taustal oma hääl välja kujundada.
Mis on see uudsus või üllatus, mida eesti kirjanduselt ootate? Kas ettekandes nimetatud eelmise aasta üllatajad suutsid selle ootuse täita?
Nagu ettekandes ütlesin, siis mõjusid uudsena pigem ettekande kolmandas osas nimetatud "Võimsad naised". Kujundlikult võiks lausa öelda, et 2019. aasta oli "Naiste aasta" :) Muidu ootan uusi teemasid, uut rakurssi, uut stiili, midagi, mis kirjanduskaanonit raputab või mõjutab. Parimad nn raputavad näited viimaste kümnendite kirjandusest on 1990. aastatest (nt "Indigo", "Piiririik", "Iseseisvuspäev"), aga neid on igal kümnendil. Muidugi, aasta vaates ei pruugi neid kohe ära tunda. Enamasti see selgub nt kümnendite ülevaateid tehes. Enamasti järgnevad sellistele muutuste sissetoojatele ka järgijad teiste autorite näol.
Kuidas hindad praegust soome-eesti ja eesti-soome suunal tehtavate tõlgete aktiivsust? Kas tõlgitakse piisavalt või jääb siiski palju head ilukirjandust tõlkimata?
Tõlkijad on tõelised kultuuri- ja kirjandusesaadikud Eestis ja Soomes. Tänu nende algatustele, nende järjepidevale tööle palju tõlkekirjandust jääks ilmumata. Ühe sõnaga, mõlemat pidi on suur aktiivsus. Teine asi, kui palju nendest ettepanekutest üldse kirjastustes läbi löövad. Soomes mitte eriti palju. On rõõm näha, et paljud eesti kirjastused annavad väärt soome kirjandus välja isegi, kui suurt müügiedu oodata ei ole, Eesti turg on niikuinii väike. Eriti eesti kirjastajate puhul on näha nö head tahet soome kirjanduse kohta. Soome kirjastajad aga ainult puhtast sümpaatiast eesti kirjanduse vastu raamatuid välja ei anna; kirjastajad jäävad ellu ainult siis, kui nad saavad müügitulu. Soomes ei ole Kulkat, mis maksab raamatu väljaandmise kinni. Seega iga eesti raamatu ilmumine Soomes on äärmiselt hea uudis.
Kas eelmise aasta soome kirjanduses on mõni teos, mis Sinu arvates peaks kindlasti ka eesti keelde (ja ka teistesse keeltesse) tõlgitama?
Ma arvan, et neid raamatuid on palju. Mul on hea meel, et minu lemmikuid on juba tõlgitud eesti keelde, nagu nt. Katja Kettu "Rose on kadunud" või Mia Kankimäki "Asjad mis panevad südame kiiremini põksuma" ja "Naised kellest ma mõtlen öösiti". Üks tugevamaid ja poeetiliseimaid lugemiskogemusi viimasel ajal on Johanna Venho romaan "Ensimmäinen nainen" (Finlandia nominent 2019), fiktiivne lugu Soome presidendi abikaasast, kirjanik Sylvi Kekkonenist ning skulptor Essi Renvallist, kes maatleb Sylvi skulptuuriga. Suvi 1966 ja kaks naist, nende sisemonoloogid kutsumusest ja naistele püstitaud sotsiaalsetest normidest, Sylvi puhul ka naise positsioonist kuulsa mehe varjus.
Vabandan, vale konto, siin Poetry Ride = Heidi Iivari
Kas loetud luuleraamatutes oli mõni silmnähtav sarnasus või ühine nimetaja?
Väga raske on üldistada ilma, et oleks samaväärselt eelmiste aastate luuleraamatutega kursis. Kuid olin tõsiselt üllatunud, et oli nii palju tugevaid debüüte - võib-olla see oligi kõige silmatorkavam.
Eesti luuleilm tundub hetkel olevat üsna mitmekesine. Kuid kas on siiski midagi, mõni teema või isegi vorm, mida hing ihkaks ning mida praegu näib eesti luules olevat vajaka?
Vist vahetult pärast 170 luulekogu läbitöötamist ei oska üldse mingist luulest puudust tunda. Võimalik, et poole aasta pärast, kui luule on minus laagerdunud, oskan küsimusele paremini vastata.
Üleskutse kirjanikele näidendeid kirjutada on hea, aga kas teater ikka nii väga ootab neid kirjanduslikult "valmis" näidendeid? Postdramaatiline teater nagu kestaks ja näitekirjanikud tulevad ka teatri poolelt.
See on kahtlemata osa probleemist, et teatrid on üsna kahtleval seisukohal n-ö kirjanduslike näidendide osas. Aga ega teater ei teagi alati, mis talle endale hea on (nagu me kõik).
+1 Ausalt öeldes: kui kirjutad näidendi ja lavastaja seda ei taha (ja ei hakka ju igaühele pähe määrima), siis pole selle näidendiga ju midagi peale hakata. Saan valesti aru?
@@jyrikkk See häirib mind Eesti näitekirjanduse saatuse juures ennast ka kõige rohkem. Täitsa tugevad ja lavaväärilised tekstid ei jõua tihti isegi lavastajate lugemisnimekirja. Ja tutvused määravad näidendite juures palju rohkem kui luules ja proosas (st kas teos üldse jõuab publikuni või mitte). Ehk siin tõesti vaja praktikutel missioonitunnet ja usku - õnneks leidub Eestis ka selliseid lavastajaid ja teatreid, aga neid on tõesti käputäis. Asja tuum on tegelikult lihtne: suured repertuaariteatrid saaksid (ja peaksid) Eesti dramaturgiale palju rohkem tähelepanu pöörama.
@@oliverberg Nojah. Ma ühe kirjutasin, näidendivõistlusel see põrus, üks dramaturgina töötanud inimene pidas seda heaks, aga ta ei ole enam ühegi teatri juures ja seal ta ongi. Väga võimalik, et see tekst pole midagi väärt, aga uut kirjutama vist ei kipu. Tekst oli pmst tellimus, aga väikesest teatrist, olud muutusid. Ja no teemat polnud ees, vb oleks nad nagunii keeldunud näiteks teema või mu töö taseme pärast, seda ma ei tea. Ega selles osas ei pea midagi ette võtma, aga uut teksti ei kipu vist ilma küsimata kirjutama. Loomulikult: kui tahtmist on, siis saab igasuguseid asju teha, et tekst inimesteni jõuaks, mitmes mõttes vingun asjatult.
@@jyrikkk Aga äkki saadad oma näidendi lugemiseks? Äratasid uudishimu ja noh, mine tea. Meil: o.berg@linnateater.ee
Kas eesti näitekirjanduses võiks olla rohkem janti?
Janti on eesti näitekirjanduses rohkem kui küllalt. Pigem tahaks näha rohkem näidendeid, kus lugu ei keerle mingi jandi ümber.
Kuidas on Sinu hinnangul Kai Aareleiul oma romaani “Linnade põletamine” dramatiseerimine õnnestunud? Kui tavapärane see on, et autor ise teeb oma teosest dramatiseeringu?
Ise dramatiseerimine pole tingimata tavaline - sageli kõrvalpilk mõjub hästi, kuna autoril endal oma tekstiga suhe, kus teemadest-stseenidest-tegelastest on raske lahti lasta (ja kärpimine on üks põhivõtteid). Selles mõttes on Aareleiu dramatiseering ka haruldane, et autor ise seda tegi (ja autor pole teatriga nii lähedane), kuid lõpptulemus on justkui midagi uut ja iseseisvat. Ehk tegu on õnnestunud dramatiseeringuga.
*Sophoklest : (