Ta oli kaunis ja mehine mees
ta avas uksi mul taga ja ees
ja kalleid kinke ta tihti mul tõi
mida tahtsin, sain alati kõik
Ja siiski tüütas mind kullatud kuur
ja taevast toodud kõik tähed ja kuu
ju puudus sära ja sädelus neis
Talle ütlesin ma ei.
Ei nii, ei naa, mu südant
nii lihtsalt võita küll ei saa
eks elust õppinud olen ma ju mõndagi,
näinud taevast, näinud maad
Ei nii, ei naa, nüüd aitab kõigest
ja lahku läeme taas
lihtsalt nii lihtsalt mind püüda küll ei saa
ei saa, ei nii, ei naa
Läks aeg ja armusin uuesti siis
vist leidsin õige - ma arvasin nii
mu vaasid õisi said uhkesti täis
õnnest õhtud hõõguma jäid
Kuid hing, see enamat igatses veel
ja ootas hellemaid tundeid mu meel
õis närbub vaasis, kel vaja on ...