Видео

Mida täpsemalt silmas peate? Me ei ole vist ise märganud.

3.33 Toodab 2,3 megavatt-tundi... aga ajaühikut pole... kuus? minutis? aastas... ilmselt. Keskmine majapidamine tarbib 350 kilovatti--- peaks olema kilovatttundi ikka Elektrit ei toodeta mitte õhust, vaid õhu liikumisest. Sihtgrupp kooliõpilased, mälu pikkus mõned sekundid :-D Terminoloogia peab olema täpne.

Mõtled seda? ruclips.net/video/c6tUI6akUE8/видео.html

Kahju, et see niivõrd häirib. Meil läks selle videoga natuke pahasti selles mõttes, et filmisime shotgun mikrofoniga, natuke eemalt, ja seetõttu ei saanud heli piisavalt puhas. Edaspidi proovime dialooge ikka võtta eraldi reväärimikrofonidega, lähedalt.

Oi, kui asjalik ja sisukas loosung! Küllap peame millalgi tegema video sellest, kuidas oma arvamust argumenteeritult väljendada.

​@@kristosiig Aitäh vastuse eest. Rõõm näha, et Teid huvitab vaatajate arvamus ning seeläbi peate ilmselt oluliseks ka vaba diskussiooni demokraatlikus ühiskonnas. Väljendit "go woke, go broke" kasutatakse läänemaailmas peamiselt DEI (diversity, equality, inclusion) programmi järgivate ettevõtete ja algatuste kohta, mis äärmuslikku vasakpoolsusesse langedes minetavad oma sisu ja sealhulgas tihti ka maine. Antud väljend ei ole siinkohal ehk kõige täpsem, ent väljendab minu jaoks isiklikult kõige täpsemini Teie algatuse (Videoõpsi) staatuse ja usutavuse langust antud teema (palgalõhe) kallutatud (Eesti avalikkuse n-ö peavoolu tõe kohase) käsitluse tõttu ilma vastuargumente toomata. Näiteks ei mõisteta minu hinnangul Teie videos ja ka Eesti ühiskonnas laiemalt soolise palgalõhe põhjusi (naiste karjäärivalik, teenitava tulu jaotuvus meeste ja naiste hulgas (keskmine naine on edukam, kui keskmine mees)). Minu hinnangul kasutatakse nii Eesti ühiskonnas kui Teie videos soolist palgalõhe pigem ideoloogiliselt laetud terminina, kui sisulise mõistena. Vabandan, kui minu kommentaar mõjus ehk liiga loosunglikult, ent Eesti Vabariigi kodanikuna tunnen kohust kodanikujulguse ja -algatuse korras väljendada oma seisukohta meie hariduses käsitletavate teemade ja nende teemade käsitlusviiside üle. Oma arvamuse argumenteeritud väljendamise õpetamise algatus on väga tänuväärne. Rõõmuga tervitaksin siin kanalil sellesisulisi videoid. Aitäh veelkord ja kiitus tegijatele!

Minu eelmises kommentaaris: DEI ei tähenda mitte diversity, equality, inclusion vaid diversity, equity, inclusion.

​@@linnumees Aitäh oma seisukohti põhjendamast! Selliseid videoid tehes on kahjuks üheks piiravaks asjaoluks video maht, mis ei tohi olla liiga suur, et seda jaksataks vaadata ja oleks võimalik mõistlikult koolitunnis kasutada. Me ei saa käsitleda iga teema kõiki aspekte detailsusteni. Ka kooliprogrammis on kahjuks ühiskonnaõpetuse maht väike ja sooline võrdõiguslikkus vaid üks mikroteema selle sees. Kui räägite ideoloogilisusest ja peavoolust, siis lõppude lõpuks on kogu koolisüsteem ka kõige demokraatlikumas ühiskonnas ideoloogiline. Näiteks riiklik õppekava taotleb teadusliku maailmapildi kujundamist, aga äärmuskonservatiivide või mõne muu rühma jaoks ei ole see vastuvõetav. Minule endale tundub, et see video on üsna tasakaalustatud, sest näiteks sookvootide puhul on toodud nii poolt- kui vastuargumente. Selle jutu äärmusvasakpoolseks sildistamine on minu hinnangul ülekohtune. Mulle tundub, et mõni teine meie maailmahariduse seeria video on ühekülgsema käsitlusega. Muidugi võin disclaimerina öelda, et Videoõpsi tegijate seas on pigem progressiivsete vaadetega inimesed, kuid meie videod ei tohiks kindlasti saada poliitiliseks hääletoruks. Meil on lähiajal plaanis ka üks projekt rahvastiku teemadel, mille sisu osas võib oodata etteheiteid konservatiivsest kallutatusest. Nii et võib-olla see siis aitab üldpilti jälle kesktelje suunas rihtida. Teil jäi põhjalikumalt lahti kirjutamata, mis teie meelest soolise palgalõhe põhjusteks on. Piirdusite märksõnadega. Kui aega leiate, võite ju siin kommentaariumis oma seisukohad lahti kirjutada ja video tulevased vaatajad saavad siis neist ka osa.

Kas mõtlete 0:50? Eelnev lause oli selle kohta, et soome ja eesti keeled kuuluvad soome-ugri keelte hulka ning siis järgnes loetelu, kus enam kordama ei hakanud. Vast on niimoodi ka arusaadav.